Baltimaade ENIC/NARIC keskuste kohtumine

Keskuste iga-aastane kohtumine toimus seekord 28.-29. jaanuaril Riias, kus jagati haridusteemalist infot ja kogemusi välisriigi kvalifikatsioonide hindamise ning tunnustamise osas.

Kui varasematel aastatel on põhitähelepanu koondunud kvalifikatsioonide hindamise erinevatele aspektidele, siis seekord tutvustasid riigid hindamiseks esitatud taotluste ja dokumentide menetlemist. Peamine erinevus keskuste töökorralduses seisneb selles, et kui Eestis tegeleb avalduse vastuvõtmise ja dokumentide registreerimisega välisriigi kvalifikatsioonide hindaja, siis nii Läti kui Leedu keskuses on selleks abipersonal.

Läti ENIC/NARIC keskuse menetluspraktikat muutis 2015. aasta suvel jõustunud valitsuse määrus, mille kohaselt on välisriigi kvalifikatsioonide hindamine tasuline teenus. Teenustasude haldamine on lisanud keskusele halduskoormust vaatamata abipersonali olemasolule. Leedu ENIC/NARIC keskusesse esitatud taotluste menetlemine on tänu uudsele elektroonilisele dokumendihaldus- ja töövoogude juhtimise süsteemile paremini jälgitav.

Riikide hariduskvalifikatsioonidest tutvustas Läti ENIC/NARIC keskus Usbekistani kvalifikatsioone. Läti keskusele esitatakse hindamiseks üle 600 Usbekistani kvalifikatsiooni aastas, mistõttu on neil nimetatud dokumentidega lai kogemustepagas. Eesti ENIC/NARIC keskusele oli põhjalik esitlus väga vajalik, sest keskusele on hindamiseks esitatud vaid üksikud Usbekistani haridusdokumendid (2015. aastal 5, 2014. aastal 3).

Jätkuvalt on aktuaalne konfliktipiirkondadest pärit kvalifikatsioonide hindamine. Selgus, et Baltimaade ENIC/NARIC keskustele esitatavad jätkuvalt kõige rohkem taotlusi Donetski ja Luganski oblastitest pärit põgenikud. Ukraina põgenike kvalifikatsioonide hindamine ei põhjusta probleeme, sest üldjuhul on hindamiseks vajalikud haridusdokumendid olemas. Euroopa pagulaskriisiga seoses on dokumentideta pagulaste kvalifikatsioonide hindamise kogemus Leedu ENIC/NARIC keskusel, kes osales ühe osapoolena Afganistanist pärit dokumentideta põgeniku kvalifikatsiooni hindamisel. Teised Balti riigid on analoogset süsteemi välja töötamas.

Rahvusvahelistest projektidest leidsid kajastamist „Kõrgharidustunnistuste ja kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate tunnistuste Euroopa regioonis tunnustamise konventsiooni“  (nn. Lissaboni tunnustamise konventsioon) rakendamise monitooringu tutvustus. Leping jõustus 01.02.1999, kuid seniajani puudus ülevaade, kuidas lepingu ratifitseerinud riigid lepingut rakendavad. Monitooringut tutvustas Eesti ENIC/NARIC keskuse juhataja, kes on Lissaboni tunnustamise konventsiooni komitee president.

Kohtumise oodatuim osa on kogemuste vahetamine seoses huvitavate juhtumitega kvalifikatsioonide hindamisel. Nagu varasematel aastatel, esitleti ka seekord mitmeid haridusdokumentide võltsinguid Venemaalt, Moldovast ja Valgevene NSV-st. Lisaks võltsitud haridusdokumentidele, on võltsinguid tuvastatud ka dokumendikoopiate kinnitamisel, kus taotleja esitas hindamiseks dokumentide koopiad, mille on väidetavalt kinnitanud Moskvas asuv Nigeeria Suursaatkond. Juhtumite arutelus toodi välja mitmed õpingute ülekandmise, eelneva hariduse ja kõrgkoolide tunnustamisega seotud küsimused.

Järgmisel aastal toimub Baltimaade ENIC/NARIC keskuste kohtumine Leedus.