KKK

KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED

Taotlemine | Taotleja ja partnerite määratlus | Teenuseosutajad | Toetuse summa | Toetuse kasutamine | Intellektuaalne omand | Hindamine |

Küsimused ja vastused. Taotlemine.

K: Millistele tingimustele peab vastama hea taotlus?
V: Hea taotlus kuulub nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonda. Arengufondi koordineeritud ning koostöös ettevõtjatega ja teadusasutustega valminud analüüsi põhjal on nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondadeks:

- info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) horisontaalselt läbi teiste sektorite (näiteks IKT kasutamine tööstuses (sh automatiseerimine ja robootika), küberturvalisus, tarkvara arendamine);
- tervisetehnoloogiad ja -teenused (näiteks biotehnoloogia, e-tervis (IT kasutamine meditsiiniteenuste ja -toodete arendamiseks));
- ressursside efektiivsem kasutamine (näiteks materjaliteadus ja -tööstus, innovaatiline ehitus ehk „tark maja“, tervist toetav toit, keemiatööstus (põlevkivi efektiivsem kasutamine)).
Projektide tulemusena arendatavad tooted või teenused on teadmiste- ja tehnoloogiamahukad ning kõrgema lisandväärtusega.

K: Kas määruse infomaterjalid on kättesaadavad ka inglise keeles?
V: Meetme määrus, hindamisjuhend, arendusplaani ja äriplaani juhendid on tõlgitud inglise keelde.

K: Kas ingliskeelsed taotlused tuleb täita ka eesti keeles?
V: Taotlus tuleb täita eesti keeles. Arendusplaan ja äriplaan tuleb esitada inglise keeles, kui taotletava toetuse summa on üle 100 000 euro (meetme määrus (edaspidi MM) §11, lg 2). Kui arendusplaan ja äriplaan on nii eesti kui ka inglise keeles, võib esitada mõlemad, kui ainult inglise keeles, siis eesti keelde tõlkima ei pea.

K: Enne projekti esitamist peab hinnapakkumisi võrdlema. Mis summast alates peab pakkumisi võtma? Milline on seaduslik hinnapakkumine?
V: Hinnapakkumisi on vaja võtta, kui teenuse hind ületab 5000 eurot. Kuna selle toetuse puhul on väikseim toetussumma 20 tuhat eurot, on vajalik võrdlevate hinnapakkumiste võtmine. (Täpsemalt loe „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse“ (edaspidi STS) § 26 lg 6 ja Riigihangete seadus § 3. Tutvuge ka Riigihangete registri kasutamise juhendiga mittehankijatele).
- Pakkumised peavad vastama esitatud lähteülesandele. Hinnapakkumised peavad olema omavahel võrreldavad.

K: Kas arendustöö ei tohi varem alata, kui projektis näidatud? Kuidas ülikool näitab varasemate uuringute seost?
V: Konkreetse projekti raames planeeritud tegevused ei tohi alata enne taotluse esitamist juhul, kui tegemist on riigiabiga. Kui tegemist on vähese tähtsusega abiga, on lubatud ka tegevuste varasem alustamine, sealhulgas on lubatud näidata enne projekti algust ettevõtete soetatud seadmete amortisatsiooni (täiendavaks piiranguks on, et need seadmed ei tohi varasemalt olla soetatud teiste projektide raames saadud toetuste eest). Kui tegemist on riigiabiga (sh kui planeeritavad kulud sobituvad riigiabi reeglitega), ei tohi projekti tegevustega alustada enne taotluse esitamist, kusjuures projekti all mõeldakse konkreetse toetust saava projekti raames tehtavaid tegevusi, millel on kindel piiritletud eesmärk, tegevused, tulemused ja eelarve.
- Varasem koostöö on tervitatav ja tuuakse välja arendusplaanis.

K: Kas üldandmete puhul tähendab taotletav summa toetuse ja omaosaluse summat?
V: Ei, üldandmete puhul tähendab taotletav summa toetuse summat. Taotluse üldandmete lehele tuleb see summa automaatselt pärast eelarvega seotud lehe täitmist. Taotletava toetuse summa ja määr kujuneb taotleja ja partneri suuruse ja tegevuste sisu põhjal kujuneva määra alusel.

K: TA arendusplaanis tuleb välja tuua eelarve. Millise täpsusastmega ja kuidas see kajastatakse?
V: Eelarve peab olema üles ehitatud selliselt, et tehtavaid kulusid, nende põhjendatust ja vajalikkust oleks võimalik hinnata (tuua välja olulisemad kuluallikad (sh sisseostatav teenus), nende põhjendus eesmärgi saavutamise seisukohast ja maksumus).

K: Kas äriplaanis võib näidata ka, milline on must stsenaarium? Kas on vajalik tuua välja riskid?
V: Äriplaanis tuleb tuua välja võimalikud riskid tegevusplaanis kirjeldatud aja jooksul ja nendega toimetuleku viisid.

K: Kas on targem teha üks suur või mitu väikest projekti? Kas paralleelselt saab teha mitut projekti? Kuidas käituda, kui on vaja läbi viia nii rakendusuuring kui tootearendus? Kust jooksevad tootearenduse ja rakendusuuringu piirid?
V: Ühes projektis võib teha ka mitu uuringut korraga. Oluline on, et erinevad uuringud moodustaksid sisulise terviku.

Rakendusuuringut ja tootearendust ei saa läbi viia ühe projekti raames. Paralleelselt võib teha ka mitut projekti. Sealjuures tuleb jälgida loogikat, et rakendusuuring on tootearendusele eelnev tegevust – tavapäraselt saab tootearendusega tegelema hakata alles siis, kui rakendusuuring on osutunud edukaks. Seega tasub kaaluda tootearendusprojekti esitamist alles pärast rakendusuuringu lõppemist.

Rakendusuuringute ja tootearenduse määratlemisel lähtume Euroopa Komisjoni tehnoloogilisest valmidusastmest (Technology Readiness Levels) (Täpsemalt kirjas määruse seletuskirjas lk 6)

K: Kas EASi arendusosak sobib rakendusuuringu omaosaluseks?
V: EASi arendusosak ei sobi rakendusuuringu omaosaluseks, kuna vastavalt struktuuritoetuste reeglitele ei ole lubatud ühe toetusega katta teise toetatava projekti omaosalust. (Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus § 2 p 7).

K: Kas projektijuhtidele kehtivad erinõuded – litsentsid, kutsetunnistused?
V: Ei, projektijuhtidele ei ole erinõudeid.

K: Lõpparuanne – kas kogu uuringukäik tuleb samm-sammult läbi käia?
V: Lõpparuande täpne vorm on veel kinnitamata. Vormi kinnitamisel pannakse see ka SA Archimedese kodulehele üles. Ette võib öelda, et teaduslikus mõttes uuringuaruannet pole vaja. Oluline on näidata, kas projekti eesmärgid said täidetud.

K: Kui taotlusele antakse osaline rahastus ja ei saa viia läbi kõiki tegevusi, kas siis tuleb teha uus plaan?
V: Jah, osalise rahastuse korral tuleb esitada korrigeeritud taotlus, s.h. ka tegevuskava.

K: Kas mitterahastatud taotlust saab kohe täiendatult uuesti esitada?
V: Jah, taotluse võib kohe täiendatult uuesti esitada.

K: Kuhu sisestada ETISes hinnapakkumised ja muu oluline lisainfo?
V: ETISe vormis on olemas eraldi Lisainfo sakk. Sinna võib laadida üles nii hinnapakkumise, kui nt vajalikud litsentsid jms info.

K: Kes allkirjastab ETISe avalduse?
V: ETISe avalduse allkirjastab avalduse esitanud asutuse allkirjaõiguslik isik või tema poolt volitatud isik.

K:  Kas ETISe vormi täitja peab olema allkirjaõiguslik?
V: Vormi võib täita ka ilma allkirjaõiguseta isik, kellele on taotleja poolt vastav juurdepääs antud.

K: Kas ETIS on brauseritundlik?
Ei, ETIS ei ole brauseritundlik.

K: Kust näeb tegevuse eelarve seisu taotlemise esitamise käigus ja peale hindamist?
V:Tegevuse eelarve seisu näeb SA Archimedese veebis ja seda uuendatakse kord kuus, peale taotluste hindamist.

 Küsimused ja vastused. Taotleja ja partneri määratlus.

K: Kes määrab, et tegemist on konsortsiumiga? Kui taotleja on kontserni osa, siis kas töötajate ja käibe andmed esitatakse kontserni kohta? Kas konsortsiumi kogumaht tähendab projektipartnerite bilansimahtu või ettevõtte partnerite raamatupidamismahtu?
V: Ettevõtted võib seotuse alusel jagada 3 gruppi: autonoomsed, partner- ja seotud ettevõtted. Lähemalt saab antud teemal lugeda http://www.fin.ee/riigiabi (VKE määramise juhend eesti keeles).

Taotluse vastavaks tunnistamise käigus kontrollib SA Archimedes muuhulgas Äriregistri andmete põhjal ettevõtete seotust, samuti seda, kas taotleja on õigesti määratlenud enda ja partnerite toetuse määra, mis kujuneb vastavalt ettevõtte suurusele. Seotud ettevõtete puhul tuleb taotleja või partneri andmete puhul arvestada seotud või partnerettevõtete andmetega.

K: Kuidas ettevõtte suurust arvestada, kui bilansimaht on üle tabelis näidatu, aga töötajate arv väiksem, kui tabelis toodud piirid ütlevad?
V: Sel juhul tuleb lähtuda suuremast näitajast.

K: Kelle järgi ettevõtte toetusmäära arvestatakse?
V: Projekti üldine toetuse määr kujuneb vastavalt sellele, mis tegevusi projektis tehakse ning kes on toetuse saajad (ja partnerid). Kui tegemist on näiteks rakendusuuringuga, milles osalevad väikeettevõte ja keskmise suurusega ettevõte, siis, väikeettevõtte puhul on toetuse määraks 70% ning keskmise suurusega ettevõtte puhul 60%. Projektile antav toetuse määr kujuneb vastavalt projekti abikõlbliku summa ning kujunenud toetuse summa suhtele.

K: Kas taotleja võib olla ka MTÜ, sihtasutus, FIE või kohalik omavalitsus?
V: Taotlejateks saavad olla eraõiguslikud juriidilised isikud, kelleks on vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse §25 lg 1 järgi täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing.
FIE ei saa olla taotleja, sest FIE ja temale kuuluv ettevõte kui majandusüksus, läbi mille ta tegutseb, ei ole juriidiline isik (Äriseadustik §3).
Kohalik omavalitsus ei saa olla taotleja.

K: Kes saab olla partner ja millised (kuidas fikseeritud) peavad olema taotleja ja partneri suhted? Kas partnerid peavad võrdselt panustama? Kas partneri osalus võib olla suurem kui taotlejal?
V: Projekti partnerile kehtivad samad tingimused mis taotlejalegi. Ta peab olema projekti tulemustest huvitatud eraõiguslik juriidiline isik ja suutma tagada omafinantseeringu ja mitteabikõlbulike kulude tasumise.
Partnerite rahaline panus ei pea olema võrdne. Partner võib panustada rohkem kui taotleja. Toetuse määr sõltub sellest, mis tüüpi ettevõttega on tegemist (väike-, keskmise suurusega või suurettevõte). Määruses on toodud toetuse maksimaalsed määrad, seega võib nii taotleja kui partner alati rohkem panustada, kuid iga partner peab panustama vähemalt temale kehtestatud minimaalse omapanuse.
Taotleja esitab rakendusüksusele avaliku TA asutusega ja partneritega sõlmitud lepingu, milles on sätestatud osapoolte omavahelised õigused ja kohustused, sh toetatava rakendusuuringu või tootearenduse käigus tekkiva intellektuaalomandi varaliste õiguste kuuluvus ja jaotus, hiljemalt 30 tööpäeva jooksul alates rakendusüksuselt taotluse rahuldamise otsuse saamisest. (MM §23 lg 2 p 1)

K: Kas taotleja võib olla erialaliit? Kas liikmed, kes teenusest on huvitatud, peavad olema kaasatud ettevõtluspartnerina?
V: Erialaliit saab olla taotleja, kui ta on Eesti äriregistrisse kantud eraõiguslik juriidiline isik või äriühing. (MM §10 lg1)
Liikmed, kes teenusest on huvitatud, peavad olema kaasatud ettevõtluspartneritena.

 Küsimused ja vastused. Teenuseosutajad.

K: TA asutus ei tohi olla taotleja omanik. Kas TA asutuse töötaja võib olla taotleva ettevõtte omanik/osanik?
V: Korruptsioonivastase seaduse (edaspidi KVS) mõistes tuleb vaadata, kas TA asutuse töötaja on seotud TA asutuses otsustusprotsessidega konkreetse projekti osas, kus temaga seotud ettevõte on tellija. Kui ta ise samas asutuses ei otsusta teenuse täitmise üle või taandab ennast otsustusprotsessist, siis võib.

K: Ülikooli töötaja on ettevõtte osanik. Töö tellitakse samast ülikoolist, aga teisest teaduskonnast – kas nii võib?
V:Vaata eelmist vastust.

K: Kui taotleja on ülikooli teaduskonna nõukogus, kas siis võib sellelt ülikoolilt teenust osta?
V: Kui taotleja taandab ennast ülikooli teaduskonna nõukogus antud taotlusega seotud otsustusprotsessidest, siis võib sellelt ülikoolilt teenust osta.

K: Füüsiliste isikute erapooletus – kas saab teenust osutada TA asutuses töötav inimene kui ta töötab ka teenust tellivas asutuses (toetuse taotleja)?
V: Ei, kuna siis tekib seotud osapool KVS § 7 lg 1 p 4 alusel ehk siis muu isik, kelle seisund või tegevus ametiisikut väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab.

K: Kas välisriigi teadusasutusel võib teenust tellida? Juhul kui näiteks TAKi puhul on kõik valdkonna ülikoolid ka asutajad, kas siis, kui osta teenust välismaiselt teadusasutuselt kaotab taotlus punkte?
V: Avaliku teadus- ja arendusasutusena ehk avaliku TA asutusena on käesoleva määruse kontekstis määratletud ülikoolid, avalik-õiguslikud ja riigi asutatud teadus- ja arendusasutused, riigi rakenduskõrgkoolid ja riigi asutatud sihtasutuste koosseisus tegutsevad kõrgkoolid, samuti positiivselt evalveeritud eraõiguslikud teadus- ja arendusasutused välja arvatud need, mis on saanud toetust väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 22. oktoobri 2014. a määruse nr 89 „Tehnoloogia arenduskeskuste toetamise tingimused” alusel. (MM §2 lg 12). Määrus ei piira otseselt teenuse tellimist välisriikide TA asutustelt. Küll aga ütleb hindamisjuhend, et kui projekt panustab otseselt avalike TA asutuste ja ettevõtete koostöösse, aitab suurel määral tõsta Eesti TA asutuste valmisolekut rakendusuuringute läbiviimiseks, soodustab otseselt teadmussiiret, saab taotlus rohkem punkte.

K: Kas ühe projekti käigus võib osta ka mitmelt TA asutuselt teenuseid? Kui on vaja kaasata mitut teadusasutust, kuidas siis toimida? Kas on vaja eraldi taotlusi või sobib üks?
V:Jah, teenuse osutajate arv ühe taotluse sees ei ole piiratud. Põhjendused tuleb esitada arendusplaanis.

K: Kas TA asutus võib ka partnerilt teenust osta? Kas TA asutus võib TAKi käest teenust osta?
V: Projekti raames võib TA asutus sisse osta spetsiifilisi teenuseid väljastpoolt. Sisseostetavad teenused ja nende osutajad peavad olema arendusplaanis selgelt välja toodud ja põhjendatud. Vajadusel tuleb TA asutusel võtta võrdlevad hinnapakkumised. Kui partneri all on mõeldud projekti elluviimises osalevat partnerit, siis TA asutus ei saa projektis osalevalt partnerilt teenust osta.

K: Kas taotleja töötaja tohib õppida TA asutuses?
V: Jah, taotleja töötaja tohib õppida TA asutuses, kui otsustusprotsessis ei teki huvide konflikti.

K: Kas TA Spin-off firma saab teenust tellida TA-lt? TA on vähemusaktsionär ettevõttes, kas tohib osaleda uuringus teaduspartnerina?
V: Rakendusuuringuid või tootearendust ei rahastata nendes avalikes TA asutustes, kellel on toetust taotlevas äriühingus või tema partneris osalus, asutaja- või liikmeõigused või kelle rahastajaks ta olulisel määral on. (MM §6 lg 4)

K: Kui taotleja teab, et teenuseks on võimeline ainult üks TA asutus, kas piisab lihtsalt põhjendusest või on vaja midagi enamat? Kas piisab näiteks litsentsi olemasolust? Kui soovitakse tellida konkreetselt TA asutuselt teenust (rakendusuuring, tootearendus), kas siis põhjendatakse lihtsalt miks seda soovitakse või on ikkagi vaja hinnapakkumisi?
V: Toetuse saaja peab tõendama, et teenuse soetamise kulu on optimaalne (parima hinna ja eeldatava kvaliteedi suhtega). Parim võimalus optimaalse kulu välja selgitamiseks on võrreldavate hinnapakkumiste võtmine.
Unikaalse teenusepakkuja puhul piisab põhjendusest. Litsentsi olemasolu on põhjenduse üks osa, kui see on teenuse osutamiseks vajalik.

K: TAKide puhul on kõik ülikoolid nende asutajad või osanikud – kas TAKid ei saa olla TA teenuse pakkujad? Kas nad saavad ise toetust taotleda? Kas oluline mõju on kuskil määratletud?
V: Käesoleval rahastusperioodil rahastatud TAKid (nimekirja leiab EASi kodulehelt) ei saa olla teenusepakkujad.
TAKid saavad olla toetuse taotlejad, kuid nad ei saa tellida teenust ülikoolidelt, kes on nende asutajad või osanikud.
Olulist mõju pole määruses eraldi määratletud.

K: Kas TA asutusel on toetusraha kasutamine vaba? Kas võib võtta alltöövõtjaid? Kas teadusasutus võib alltöövõtu korras kaasata mitteteadusasutusi? Kas TA asutus peab avaldama, kes talle allhankena tööd teeb?
V: TA asutusel on toetusraha kasutamine vaba ja TA asutus võib spetsiifilisi teenuseid sisse osta väljastpoolt. Sisseostetavad teenused ja nende osutajad peavad olema arendusplaanis selgelt välja toodud ja põhjendatud. Vajadusel tuleb TA asutusel võtta võrdlevad hinnapakkumised.

K: Kas käibemaks on abikõlblik?
V: Käibemaks ei ole abikõlblik, välja arvatud juhtudel, kui see ei ole riigi käibemaksuõiguse alusel tagasi nõutav. (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EL nr 1303/2013 artikkel 69 lõige 3 punkt c). Kuna enamik toetust taotlevatest ettevõtetest on käibemaksukohuslased (või peaksid seda tekkiva käibe tõttu olema), ei ole käibemaks abikõlblik.

 Küsimused ja vastused. Toetuste summa.

K: Kas toetuse summa protsent on arvestatud kogu projekti maksumusest?
V: Toetuse summa protsent on arvestatud abikõlblikest kuludest.

K: Kas taotleja infrastruktuuri kasutamiseks mõeldud 10 % arvutatakse toetuse kogumaksumusest või omafinantseeringust?
V: 10% taotleja infrastruktuuri kasutamiseks mõeldud kuludest arvestatakse toetusest. (MM §7 lg 1 p 2).

K: Mis on abikõlblik kogumaksumus? Mis on toetuse kogumaksumus?
V: Abikõlblik kogumaksumus = toetus + omafinantseering
Toetuse kogumaksumus = abikõlblikud kulud – omafinantseering

 Küsimused ja vastused. Toetuse kasutamine.

K: Kas toetuse väljamaksmiseks peab uuring olema valmis või saab ka vaheetappide kaupa raha küsida?
V: Toetust saab küsida vaheetappide kaupa, kui need vaheetapid on arendusplaanis sisalduvas tegevuskavas määratletud.

K: Kas tegevus, millele toetust küsitakse, ei tohi olla alustatud ainult TA asutusega või kogu projekti ulatuses? Kas sobib, kui ettevõte on ise juba uuringut alustanud ja otsustab siis ülikooli kaasata?
V: Ükski toetatav tegevus ei tohi alata enne taotluse esitamise kuupäeva, kui antav toetus on riigiabi, st kui toetatavad tegevused sobivad kokku riigiabi reeglitega. Kui toetust taotletakse varem soetatud seadmete amortisatsiooniks või varem alustatud uuringute lõpuleviimiseks, võib antav abi olla ka vähese tähtsusega abi, kuid sel juhul tuleb kindlaks teha, kas toetuse saajal on õigust saada vähese tähtsusega abi (abi piir 3 aastal ettevõtte või seotud ettevõtetele kokku on 200 000 eurot).

K: Kas teenuse osutamiseks võib soetada masina, mis on kallim, kui 10% teenuse kuludest? Kui infrastruktuuri pole, millel tööd teha, kas uue katse prototüübi rajamine on abikõlblik või ei? Kui on, kas seda peaks tegema ülikool või ettevõte? Tihti puuduvad ülikoolidel vastavad seadmed.
V: Seadmete ost ei ole abikõlblik kulu. (MM §7). Toetust saanud ettevõtete seadmete ja infrastruktuuri kasutamine on teatud juhtudel abikõlblik (kui seadme soetamiseks ei ole kasutatud toetusraha, kui varem soetatud seadme amortisatsioonikulude puhul on taotlejale võimalik anda vähese tähtsusega abi).

K: Kui projekti kestel selgub, et uuringu hind muutub, mis siis saab? Kas projekti keskel saab eelarvet muuta?
V: Juhul kui projekti maksumus suureneb, katab projekti kallinemise osa toetuse saaja. Toetuse summat, mis on fikseeritud toetuse taotluse rahuldamise otsuses, ei suurendata. (MM §9 lg 6)

Taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud eelarvet võib toetuse saaja ilma taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata muuta juhul, kui vastav muudatus on väiksem kui 10 000 eurot, muudatused on seotud eelarveridadega ning toetuse saaja kooskõlastab vastava muudatuse rakendusüksusega. Taotleja omapoolsete muudatuste korral ei tohi muutuda projekti abikõlblike kulude summa ega toetuse summa. (MM §19 lg 2)

Juhul kui taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuskava muutub olulisel määral või kogueelarves tehtav muudatus on suurem kui 10 000 eurot, esitab toetuse saaja rakendusüksusele taotluse otsuse muutmiseks. (MM §19 lg 3)

K: Kui rakendusuuringu käigus loodud prototüübi testimisel saadakse tulu, kas see on probleem?
V: Kui antav abi on riigiabi, siis tulu teenimise reeglid ei kohaldu ning tulu teenimise üle arvestust ei peeta (võimalik tulu on arvesse võetud juba väiksemate toetuse määrade kehtestamisega). Kui tegemist ei ole riigiabiga, siis projekti abikõlblikke kulusid vähendatakse projekti käigus saadud puhastulu ulatuses. Puhastulu arvestatakse toetatavate tegevuste lõikes lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõike 3 punktist b. (MM §7 lg 3)

K: Kuidas jaotub abikõlblikkuse tõendamise koormus taotleja ja teenuseosutaja vahel? Kas teenuseosutaja esitab ainult ühe arve ja ei pea tõendama, mis seal sees on?
V: Abikõlblikkuse tõendamise kohustus on taotlejal. (MM §21)
- Teenuseosutaja esitab arve ja ei pea tõendama, mis seal sees on. Tehtud kulud peavad vastama arendusplaanis toodud eelarve struktuurile.

K: Kuidas toimub teenuse eest tasumine – kas enne tuleb firmal teha 100% ulatuses väljamakse ja alles siis saab toetust või saab ka ettemaksu?
V: Teenuse eest võib tasuda osade kaupa, kuid osa- või koguarve maksumus tuleb tasuda 100%. Väljamakse toetuse saajale toimub vastavalt taotluse rahastamise otsusele. (MM §22)
Riigiabi ettemaksena saamiseks peab toetuse saaja esitama garantii, mis peab vastama järgmistele tingimustele (taotlemise määrus § 19 ja 20):
1) garantii andja on Eestis tegevusloa alusel tegutsev krediidi- või finantseerimisasutus või Eestis filiaalina tegutsev välisriigi krediidi- või finantseerimisasutus, riik või rahastamisvahendi rakendaja;
2) garantii tähtaeg on vähemalt 45 kalendripäeva pikem § 19 lõikes 4 nimetatud ettemakse tõendamise tähtajast;
3) garantii katab kogu ettemakse summa;
4) garantiid andva krediidi- või finantseerimisasutuse või krediidi- või finantseerimisasutuse emaettevõtja pikaajaline krediidireiting on vähemalt Baa1 (Moodys) või BBB+ (Standard & Poor’s).

K: Kas meetmest on võimalik toetust saada ka kaitseotstarbelistele projektidele?
V: Vastavalt Euroopa Komisjoni juhendile ei saa struktuurifondide toetusi kasutada puhtalt kaitseotstarbeliste projektide kulutuste hüvitamiseks. Toetust on võimalik saada nn kaheotstarbelistele projektidele, kus militaararendusel on olemas ka tsiviilkasutusvõimalus. Selliste projektide puhul on abikõlblikud tsiviilkasutusega seotud kulud.

 Küsimused ja vastused. Intellektuaalne omand

K: Kas uuringute käigus saadud tulemused peavad avalikud olema või jäävad tellijale? Kui teadusasutusega koostöös valmib seade, siis kellele see kuulub? Kellele kuuluvad projekti käigus tekkiva intellektuaalomandi õigused?
V: Intellektuaalomandi ja selle varaliste õiguste hilisemale kuuluvusele ei seata mingeid eeltingimusi. Ainus tingimus on, et kõik intellektuaalomandit puudutavad küsimused, sh uuringutulemuste kasutamine, publikatsioonide ja teadusandmete avaldamine, intellektuaalomandi varaliste õiguste kuuluvus ja kasutamine oleksid enne taotluse esitamist eri osapoolte vahel kokku lepitud ja taotluses kajastatud.

 Küsimused ja vastused. Hindamine

K: Kes on eksperdid? Kuidas on tagatud nende sõltumatus? Kas ekspertidega tehakse eelnevalt konfidentsiaalsusleping? Kas pärast õnnestunud taotlust saab ekspertide nimed teada? Kas mingist piirist alates osalevad hindamises väliseksperdid? Kas taotleja võib anda soovitusi retsensentide leidmiseks? Kas äriplaanide hindamine jääb juhtkomisjonile või ekspertidele? Kas mittesoovitavate ekspertide hulka võib lugeda konkureerivate ettevõtete nimesid?
V: Hindamise viib läbi meetme juhtkomisjon rakendusüksuse kinnitatud hindamis- ja valikumenetluse juhendi järgi (Hindamisjuhend).

Juhtkomisjon leiab iga taotluse jaoks vähemalt kaks sõltumatut eksperti, kes annavad taotlusele (sh äriplaan ja arendusplaan) hinnangu lähtuvalt selle teaduslikkuse ja rakendatavuse aspektist (teostatavus). Hindamiskriteeriumid on teaduslik kompetents, äriline potentsiaal ning olulisus Eesti majandusele ja strateegiliste eesmärkide täitmisele. (MM §16, määruse seletuskiri)
Ekspertide sõltumatus on tagatud sõltumatuse- ja konfidentsiaalsuslepingutega.
Ekspertide isikud ei ole avalikud.
Mittesoovitavad eksperdid peavad olema loetletud nimeliselt (maksimaalselt kolm isikut).

K: Kes kuuluvad juhtkomisjoni?
V: Juhtkomisjoni kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, SA Eesti Teadusagentuuri, Eesti Teaduste Akadeemia, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja ettevõtjate esindajad. Juhtkomisjoni liikmed ja nende ülesanded on välja toodud SIIN.

K: Kas kuidagi vaadatakse ka eri spetsialiseerumisvaldkondade taotluste osakaalu, et kõik taotlused poleks ainult ühest spetsialiseerumisvaldkonnast?
V: Meetme juhtkomisjon jälgib taotluste valdkondlikku osakaalu ja teeb vajadusel ettepanekuid suunatud temaatiliste taotlusvoorude korraldamiseks. (MM §5 lg 4)

K: Milliste kriteeriumite alusel taotlusi pingereastatakse?
V: Avatud taotlusvoorus ei teki taotlustest pingerida. Taotlusi hinnatakse nende laekumise järjekorras. Rahastamisotsuse aluseks on taotlustele seatud lävendi ületamine. Taotluste hindamise põhimõtted on kirjeldatud MM §16 ja hindamisjuhendis (Hindamisjuhend). Juhul kui menetluses on korraga rohkem taotlusi, kui taotlusvoorus vaba raha alles on, otsustab rahastamise taotluste esitamise järjekord.

K: Kuidas defineeritakse nutika spetsialiseerumise ala? Kas aluseks on MKMi või Arengufondi redaktsioon? Arengufondi järgi on tuulenergeetika nutika spetsialiseerumise valdkond, MKMi järgi pole. Kes otsustab, kas teema jääb valdkonna sisse või sellest välja?
V: Vastavalt meetme määrusele on nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnad (edaspidi kasvuvaldkonnad) Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti” määratud kasvuvaldkonnad, kus ettevõtetel on keskmisest suurem kasvupotentsiaal ja investeeringute kaudu teadus- ja arendustegevusse võimalik konkurentsieelis saavutada: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) horisontaalselt läbi teiste sektorite, tervisetehnoloogiad ja -teenused ning ressursside efektiivsem kasutamine. Kasvuvaldkondade siseste alamvaldkondade valiku täpsemal määratlemisel võetakse arvesse majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.02.2014 käskkirjaga nr 14-0042 moodustatud nutika spetsialiseerumise juhtkomitee protokollilisi otsuseid ja soovitusi. (MM §2 lg 6)
Otsuse, kas teema jääb valdkonna sisse või sellest välja, teeb meetme juhtkomisjon.

Täiendav informatsioon: Tea Tassa, tea.tassa@archimedes.ee, tel 7300 396.