SA Archimedes struktuuritoetuste agentuur liitub homme Riigi Tugiteenuste Keskusega

1. aprillist hakkab kehtima muudatus, mis on osa riigireformi elluviimise kavast: SA Archimedese ja SA Innove rakendusüksuse funktsioonid tuuakse üle Riigi Tugiteenuste Keskusesse (RTK). See tähendab, et RTK rakendab edaspidi 1 miljardi asemel u 2 miljardit eurot Euroopa struktuurivahendeid. Kokku saab Eesti perioodil 2014-2020 Euroopa Liidult struktuuri- ja investeerimistoetuseid 4,4 miljardit eurot.

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2019-2023 on kavas ühtse toetuste rakendusteenuse kasutuselevõtt ning valdkonna konsolideerimine võtab arvesse ka järgmise perioodi, 2021-2027 tehnilise abi eelarve vähenemist.

Riigihalduse minister Jaak Aab / Foto: Eesti eesisitumine Euroopa Liidu Nõukogus

Riigihalduse minister Jaak Aab / Foto: Eesti eesisitumine Euroopa Liidu Nõukogus

„Hariduse valdkonna eurorahade korralduse viimine ühtsele süsteemile on osa riigireformi tegevustest ning taotlejatele tekib üks kontaktasutus ja teenuse pakkuja – Riigi Tugiteenuste Keskus,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Senine kogemus näitab, et tugitegevuste kesksele haldamisele üleminek loob võimalused vähendada aja- ja tööhulka nii taotlejatele kui menetlejatele ning säästa kuludes. Mida rohkem viime tugitegevusi kesksele haldamisele, seda parem.“

Riigi Tugiteenuste Keskus alustas tugiteenuseid konsolideeriva asutusena 1. jaanuaril 2020 oma kaheksandat tegevusaastat võimaldades sellega oma klientidel keskenduda nende põhitegevusele.

„Läbi aastate on meie eesmärgiks olnud osutada kõrgel tasemel teenuseid, võtmetegevusteks hea teenuse pakkumisel oleme pidanud nii töötajate erialaste teadmiste arendamist kui kaasaegsete infotehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõttu. Lähtume riigireformi eesmärkidest keskendudes tugiteenuste kvaliteedi tõstmise kõrval avaliku sektori kulude vähendamisele ja efektiivsuse tõstmisele,“ ütles RTK peadirektor Tarmo Leppoja.

Toetuste valdkonna konsolideerimine algas 1. septembril 2018 korraldusasutuse, sertifitseeriva asutuse ja nelja rakendusasutuse meetmete liikumisega RTKsse. Sihtasutuste rakendusüksuste funktsioonide liitmisega Riigi Tugiteenuste Keskusesse liituvad asutusega 36 Innove ja 24 Archimedese töötajat.

„Parima kliendikogemuse pakkumise nimel viib meie asutus ellu riigireformi seda osa, mis puudutab toetuste korraldamist ja rakendamist – et toetuse saajate jaoks oleks üks selge süsteem, üks toetuste aken. Mul on hea meel, et Riigi Tugiteenuste Keskus on saanud juurde hulga kompetentsi, meiega on liitunud kolm uut valdkonda: elukestev õpe, haridus ja teadus ning tööelu. Vähenev tehnilise abi eelarve paneb meid otsima nutikaid uusi lahendusi, kuidas toetuste andmist uuel perioodil korraldada, konsolideerimine ühtsesse süsteemi on samm õiges suunas,“ ütles RTK peadirektori asetäitja Martin Karro.

TAUST

SA Archimedes rakendas Euroopa struktuurivahendeid kõrghariduse ja teaduse valdkonnas ning toetuse saajateks neis meetmetes on kõrgkoolid, ülikoolid, teadus- ja arendusasutused ning teadmistepõhise tegevusega ettevõtted. Perioodi 2014-2020 toetuste kogumaht on 329 miljonit eurot ja sellest märtsi lõpu seisuga on rakendatud ehk välja makstud 58% ehk 191 miljonit eurot.

SA Innove rakendas Euroopa struktuurivahendeid elukestva õppe ja tööelu meetmetes ning peamisteks toetuse saajateks valdkonnas on erinevad haridusasutused, kohalikud omavalitsused, ministeeriumid, mittetulundusühingud jt. Perioodi 2014-2020 meetmete kogumaht on 929,2 miljonit eurot ja sellest märtsi lõpu seisuga on rakendatud ehk välja makstud 40% ehk 372,8 miljonit eurot.

Riigi Tugiteenuste Keskus (ametlik lühend RTK) on Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus. RTK osutab tugiteenuste osutamise kokkuleppe sõlminud keskvalitsuse asutustele keskselt teenuseid, muuhulgas täidab Euroopa Liidu struktuurivahendite ja piiriüleste programmide korraldus- ja makseasutuse funktsiooni; Norra ja Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismide kontaktasutuse; ning õigusaktides määratud juhul ka rakendusüksuse  ülesandeid.

RTK pakutavate teenuste hulka kuulub: personali- ja palgaarvestus; personaliarendus; finantsarvestus; riigi raamatupidamise koondaruandluse koostamine; riigi nõuete haldamine; riigihangete korraldamine; toetuste kasutamise korraldamine.

Senised SA Archimedes struktuuritoetuste agentuuri töötajad asuvad tööle Riigi Tugiteenuste Keskuse Tartu kontoris aadressil Sõbra 56.

Kulude abikõlblikkus seoses Covid-19 leviku tõttu ära jäetud tegevustega

Korraldusasutuse seisukoht

WHO on tunnistanud Covid-19 leviku pandeemiaks, seega on tegemist force majeure olukorraga ning loeme kulud abikõlblikuks järgmistel tingimustel:

  • kindlustusleping ei kata tehtud kulutusi, aluseks on kindlustusandja otsus või muu kirjalik dokument (nt kindlustuspoliis või kindlustuse üldtingimused);
  • toetuse saaja on kasutanud ära kõik võimalused tehtud kulutuste tagasi saamiseks;
  • toetuse saaja esitab rakendusüksusele:
    • info tegevuse ära jäämise kohta, lihtsustatud kuluhüvitamisviiside korral piisab üksnes sellest teabest;
    • tõenduse, et toetuse saaja ei saa tegevuse korraldajale makstud summat tagasi või saab osaliselt;
    • kreeditarved (majutus, lennupilet jmt);
    • dokumendid kulutuste kohta, mida ei hüvitatud.

Covid-19 juhtumiga abikõlblikuks loetud kulutuste puhul tuleb pidada rakendusüksusel eraldi arvestust (minimaalselt projekt nr, maksetaotluse nr, kuludokumendi nr/nimetus ja kulu abikõlblikuks loetud summa). Maksetaotluse kuludokumendi lahtrisse „RÜ sisesed märkused“ lisada märksõna „koroona“. See võimaldab vajadusel hiljem need kulud kiiresti leida.

Ühikuhind, mis on ette makstud, kuid jääb täielikult kasutamata, tuleb toetuse saajal vabatahtlikult tagastada.

Täna avanes ASTRA suunatud ettepanekute kogumise voor

Sihtasutus Archimedes avas täna tegevuse „Institutsionaalne arendusprogramm teadus ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele“ (ASTRA) suunatud ettepanekute kogumise vooru. Ettepanekute vastuvõtmine lõpetatakse 20. aprillil 2020. 

Suunatud ettepanekute vooru toel toetatakse kaht tegevust: teadus- ja õppehoonete rajamist ning koostöö tugevdamist teadus- ja arendusasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtete vahel.

Teadus ja õppehoonete rajamise tegevuse alla kuulub projekteerimine, ehitamine, rekonstrueerimine ja sisustamine. Selle tegevuse toetust saavad taotleda asutused, mille projekt on kinnitatud investeeringute kavaga ja projekti tegevused on hangete tulemusel kallinenud ning seetõttu ei ole saanud täiendavat toetust kallinenud kulude katteks.

Koostöö tugevdamise tegevuse toetust saavad taotleda avalik-õiguslikud või riigi teadus- ja arendusasutused, kellele on aastatel 2010–2014 eraldatud teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimise toetust ning avalik-õiguslik ülikoolid või riigi rakenduskõrgkoolid.

Taotlemine toimub e-posti või dokumendivahetuskeskuse (DVK) kaudu. Seoses Sihtasutuse Archimedes struktuuritoetuse agentuuri liitumisega Riigi Tugiteenuste Keskusega 1. aprillil tuleb taotlused ja ettepanekud esitada kuni 1. aprillini aadressile info@archimedes.ee või DVK kaudu SA-le Archimedes.

Alates 1. aprillist tuleb taotlused ja ettepanekud saata e-postiaadressile urve.vool@rtk.ee või DVK kaudu Riigi Tugiteenuste Keskuse toetuse rakendamise osakonnale. Ettepanekute ja taotluste vastuvõtmine lõpetatakse 20. aprillil. 

Loe lähemalt taotlemise kohta meie kodulehelt. 

Lisainfo:
Urve Vool
Kuni 1. aprillini urve.vool@archimedes.ee, tel 730 0802,
Alates 1. aprillist urve.vool@rtk.ee. tel 663 2067

Tartu Ülikool ja Bolt esitlesid uue isejuhtivate sõidukite labori katseautot

Täna, 28. jaanuaril esitlesid Tartu Ülikool ja Bolt Tartu Ülikooli isejuhtivate sõidukite labori jaoks hangitud katseautot. Tipptehnoloogiaga varustatud autoga hakatakse tegema eksperimente mitmes teadus-arendussuunas ja juba tänavu soovitakse jõuda ka katsesõitudeni linnaliikluses.

Foto: Henry Narits

Foto: Henry Narits

Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi ettevõtluskoostöö juhi ja labori projektijuhi Anne Jäägeri sõnul on täna esitletud katseauto sisuliselt tehnoloogiaarendusplatvorm. Selle abil alustatakse teadus- ja arendustööd mitmel isejuhtimisega seotud uurimisteemal. „Muu hulgas hakkame uurima võimalusi, kuidas automaatselt koostada isejuhtimiseks vajalikke masinloetavaid täppiskaarte, tagada kasutajaohutus ja süsteemide turvalisus ning täiustada inimese ja sõiduki vahelise suhtluse viise,“ selgitas Jääger.

„Tartu Ülikooli eesmärk ei ole oma isejuhtiva auto väljatöötamine, vaid eksperimentaalne teadus-arendustegevus vabavaraliste tehnoloogiate ja kaardirakenduste abil. Soovime analüüsida, kuidas sobivad maailmas välja töötatud tehnoloogilised lahendused isejuhtivate autode peal kasutamiseks Eestis, ja nende põhjal uut tehnoloogiat edasi arendada,“ selgitas Jääger. Teadus- ja arendustegevuse kõrval on oluline eesmärk koolitada tulevasi spetsialiste. „Seepärast on peagi algamas esimesed isejuhtivate sõidukite tehnoloogiate kursused ja labori töösse kaasatakse üliõpilasi,“ lisas Jääger.

Täna tutvustatud sõiduk on varustatud mitmete seadmetega, nagu laserlokaator, kaamera, radar ja navigatsioonisüsteem, mis aitavad autol tulevikus iseseisvalt sõita. Praegu suudab sõiduk iseseisvalt läbida ettemääratud marsruudi ja seda juhitakse tarkvara kaudu. Järgmine samm on jõuda pärast tehnoloogia arendamist katsesõitudega liiklusesse. Enne katsetusi kontrollitakse kõiki funktsioone põhjalikult arvutisimulatsioonis ja seejärel parkimisplatsil. Katsesõitude ajal on ohutuse tagamiseks autos alati kaks inimest: rooli taga istub turvajuht ja kõrvalistmel teaduskatse tegija.

Ülikooli ja Bolti koostöös sündinud laboriga on tulevikus oodatud liituma ka teised ettevõtted, kes tegutsevad isejuhtimistehnoloogia alal. Samuti on kavas koostöö linna ja Maanteeametiga, et kohandada õigusnõudeid kiirelt arenevale tehnoloogiale vastavaks.

Bolti andmeteaduse valdkonna juhi André Karpištšenko sõnul on Tartu Ülikooliga tehtava koostöö eesmärk valmistada ette uue tehnoloogia turuletulekut ja kaasata tulevikus Bolti teenustesse isejuhtivad autod. „Bolt on olemasolevat tehnoloogiat edukalt rakendanud. Edu jaoks on aga olulised ka tugevad teadmised ja Tartu Ülikoolil on need olemas. Samuti on ülikoolil kogemus innovatiivsete projektide arendamisel. Laboris tehtavad teadusuuringud ja arendustegevus aitavad tuleviku turu jaoks välja arendada parimaid lahendusi,“ ütles ta.

„Tulevikus on isejuhtiv auto üha kasvavat transpordivajadust arvestades säästlik alternatiiv. Kindlasti muutub transport linnas, äärelinnas ja maal eri moel. Ent koos tehnoloogiaga, mida arendatakse Tartu Ülikooli, Bolti, Archimedese ja teiste organisatsioonide koostöös, peavad arenema ka õigusruum ja taristu, et inimestel oleks võimalus kasutada uudseid liikumisviise,“ lisas Karpištšenko.

Bolt sai Archimedese meetmest „Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ toetust, et teha koos Tartu Ülikooliga isejuhtivate sõidukite tehnoloogia rakendusuuringuid 2019. aasta maist 2021. aasta augustini.

Tartu kesklinnas avatakse Tartu Ülikooli Delta keskus

Kolmapäeval, 29. jaanuaril kell 12 avatakse Tartu Ülikooli Delta keskus, mis on põhjamaade üks moodsamaid digitehnoloogilise, analüütilise ja majandusmõtte kandjaid. Delta keskus koosneb õppe- ja teadushoonest ning ettevõtlusmajast ning koondab enam kui 3000 üliõpilast, õppejõudu, teadlast ning ettevõtete arendustöötajat. Hoone ehitamist aitas rahastada Sihtasutuse Archimedes struktuuritoetuste agentuur.

Delta keskuse avamisega saab uue hingamise nii ülikooli õppe- ja teadustöö kui ka kogu Tartu ettevõtluskeskkond. „Hoonena on Delta keskus juba praegu Tartu üks maamärke. Sisu poolest saab sellest kahtlemata uuenduslike ideede keskpunkt, kus Eesti majandus viiakse teaduspõhiselt uuele arengutasemele,“ märkis Tartu Ülikooli rektor professor Toomas Asser. Ta lisas, et ka loodavas pikaajalises Eesti arengustrateegias on targa ettevõtluse kasvu esimeseks eelduseks seatud teadus- ja arendustegevus ning Eesti ettevõtlusele oluliste teadussuundade arendamine.

Delta keskus / Foto: Henry Narits

Delta keskus / Foto: Henry Narits

„Just Delta keskusse on koondunud parim teadmine, et ettevõtted saaksid ülikooli toel pidada sammu kiirete tehnoloogiliste uuendustega ja et neile oleks tagatud ka vajalik tööjõu järelkasv,“ rääkis Toomas Asser. „Keskuse ehitamise ajal on meieni jõudnud selge signaal, et üliõpilaste, teadlaste ja ettevõtjate sedalaadi koostöövorm on ettevõtjatele meelepärane ning Tartus oleks vajadus veel vähemalt ühe IT-ärikeskuse järele, mis paikneb ülikooli vahetus läheduses.“

Õppe- ja teadushoones alustavad tööd Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut, matemaatika ja statistika instituut, majandusteaduskond, ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus ning osa tehnoloogiainstituudi laboreist.

Arvutiteaduste instituudi juhataja Jaak Vilo sõnul tekib Delta keskusse infotehnoloogia, majanduse, matemaatika, statistika, arvutitehnika erialade ning eri tüüpi ettevõtete ainulaadne koostöökeskkond õppe- ja teadustöö ning arendus- ja innovatsiooniprojektide elluviimiseks. „Just sellise pädevusega inimesed täidavad väga olulist rolli ettevõtete ja riigi arendamisel,“ kommenteeris Vilo. Tema sõnul on oluline ka see, et arvutiteaduste instituut saab nüüd taas töötada ühes majas ja ühel korrusel.

Ettevõtlusmaja avatakse aprillis ning sellega tuuakse ülikooli vahetusse lähedusse õppe- ja teadustööga haakuv teaduspõhine ettevõtlus, et pakkuda mitmekesiseid koostöövõimalusi. Majja kolivad Cybernetica AS, Swedbank AS, Statistikaamet, masinõppe ja andmeteaduse kompetentsikeskus STACC OÜ, AS-i SEB Pank innovatsioonikeskus, Euroopa Kosmoseagentuuri äriinkubaator ja SA Tartu Teaduspark.

Delta keskuse on projekteerinud arhitektuuribüroo Arhitekt11 OÜ arhitektid Illimar Truverk, Sander Aas, Sander Paljak, Kristjan Lind ja Joanna Kordemets. Keskuse ehitasid AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg ning AS Ehitustrust.

Neljakorruselise õppe- ja teadushoone üldpind on u 17 500 m², millele lisandub 4600 m² suurune majaalune parkla. Viiekorruselises ettevõtlusmajas on üldpinda u 4700 m² jagu. Õppe- ja teadushoone ehitustööde kogumaksumus oli koos käibemaksuga 28 425 600 eurot, ettevõtlusmajal 6 580 433 eurot. Delta keskuse rajamist rahastasid Euroopa Regionaalarengu Fond, Eesti Vabariik ja Tartu Ülikool. Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastust vahendas SA Archimedes struktuuritoetuste agentuur.

Uudis ilmus originaalkujul Tartu Ülikooli kodulehel (link).

Innove ja Archimedese struktuuritoetused tuuakse 2020. aasta aprillis üle Riigi Tugiteenuste Keskusesse

Lähtuvalt kavatsusest ühendada toetuste jagamine Euroopa Liidu eelarveperioodiks 2021-2027 ühte asutusse ja luua Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusala asutuste baasil Haridusamet, tuuakse 1. aprillist 2020 Riigi Tugiteenuste Keskusesse (RTK) üle SA Innove ja SA Archimedese struktuuritoetuste rakendusüksused.

„Riigireformi elluviimisega soovitakse saavutada mõjusam ja tõhusam riigiülesannete täitmine, kvaliteetsem avalike teenuste pakkumine, valitussektori paindlikum ja vähem bürokraatlikum töökorraldus ning kogu sektori kulutuste suhteline vähenemine,“ ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets.

„Meil on vaja üha nutikamaid ja efektiivsemaid lahendusi riigiaparaadi tegevuses, seega tuleb leida ümberkorralduste kohti, millega muuta valitsussektori tööd senisest paindlikumaks ning luua võimalused riigiasutuste ühtsemaks toimimiseks,“ selgitas Laidmets.

“Seoses struktuurivahendite vähenemisega alates 2021. aastaga algavast Euroopa Liidu eelarveperioodist ning üleminekuga tegevuspõhisele riigieelarvele 2020. aastaks, on vajalik, et toetuste administreerimise süsteem muutuks ressursisäästlikumaks, lihtsamaks ja ühtlustatumaks,” põhjendas Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori asetäitja Martin Karro toetuste üksuste liitmist.

“Anname Riigi Tugiteenuste Keskusele üle hästi toimiva süsteemi, mille fookuses on teadus-arendustegevuse ja kõrghariduse strateegilised eesmärgid. Toetuste menetlusajad on lühenenud ja klientide tagasiside teenusele iga-aastaselt paranenud,” lausus SA Archimedes juhatuse liige Hanno Tomberg. “Meie ühine eesmärk on, et senine kvaliteet säiliks ja veelgi lihtsustuks toetuste kasutamine ülikoolide ja teadusasutuste jaoks.”

Sihtasutus Innove juhatuse liige Katri Targama lisas: “Rakendusüksuste liitmine viib seni eraldi asutustes ja valdkondades tegutsenud tugevate ekspertteadmisega töötajad ühe katuse alla. See annab võimaluse pakkuda spetsiifilisemat ekspertabi taotlejatele ja toetuse saajatele valdkondades, mis neile peavalu valmistavad (hanked, lepingute küsimused, erinevate rakendusskeemide kasutamine). Lisaks võimaldab ühinemine suunata vajadusel korraga rohkem ressurssi ühe või teise tegevuse kiiremasse elluviimisesse ning tagab taotlejate ja toetuse saajate võrdse kohtlemise ja kiirema teenuse jõudmise sihtgruppideni.“

Seoses SA Innove ja SA Archimedese toetuste rakendusüksuste funktsioonide ülevõtmisega 1. aprillist 2020 alustati eelmise aasta sügisest koos RTK-ga töögrupiga, et valmistada ette sujuv protsess nii ületulevate töötajate, koostööpartnerite kui ka toetuse taotlejate jaoks.

Eesti želatiinipõhine materjal võib vallutada moemaailma

Eesti iduettevõte Gelatex Technologies on suutnud luua nahast odavama ja keskkonnasõbralikuma želatiinipõhise materjali, mida himustavad juba mitmed suured moebrändid. Tartu Ülikooli füüsikute abil loodi edukalt materjali tootmisliini prototüüp, mida on võimalik suurendada masstoodangule vastavaks.

Ühes Mustamäel asuvas garaažis käib nokitsemine pealtnäha lihtsakoelise aparaadi kallal. „Seda juppi ära pildista, see on meil intellektuaalomand,“ ütles tootmisjuht Robert Männa naerulsui, kui masinat lähemalt uurida ja jäädvustada.

Gelatexi tootmisliini prototüüp garaažis / Foto: Mattias Jõesaar

Gelatexi tootmisliini prototüüp garaažis / Foto: Mattias Jõesaar

Garaaž on peakontor iduettevõttele Gelatex Technologies ja selles asuv aparaat on želatiinipõhise materjali tootmisliini prototüüp. Pilootliin valmis tänu Sihtasutuse Archimedes rahastatud Nutika spetsialiseerumise rakendusuuringule, mida Gelatex viis läbi koos Tartu Ülikooli füüsikutega.

„Masina eesmärk on toota jooksvat kangast. See aparaat on otsast lõpuni enda loodud ning seda on võimalik lihtsasti skaleerida. Minu töö on mõelda, kuidas masina tegevust optimeerida ja tootmist digitaliseerida,“ rääkis Männa.

Tootmisjuht Robert Männa / Foto: Mattias Jõesaar

Tootmisjuht Robert Männa / Foto: Mattias Jõesaar

Gelatexi kaasasutaja Märt-Erik Martens ütles, et ettevõte taotleb praegu Horisont 2020 kaudu rahastust, et prototüübist tõeliselt töötav masin saada. „Kui see nüüd õnnestub, siis järgmise kahe aasta jooksul saame valmis materjalide arendustööd ja üles seada masinapargi, ehk selle prototüübi viiekordne koopia. Nii saame hakata esimesi kliente teenindama. Meie eesmärk on olnud kohe algusest see, et skaleerimine oleks lihtne ja tootmine peaks toimuma mass-skaalal,“ avaldas Martens lähituleviku plaane.

Gelatexi asutajad Märt-Erik Martens ja Mari-Ann Meigo Fonseca / Foto: Liisi Sepp

Gelatexi asutajad Märt-Erik Martens ja Mari-Ann Meigo Fonseca / Foto: Liisi Sepp

Gelatexi tehakse želatiinist, mida valmistatakse loomsetest jäätmetest, mis tihtipeale lihtsalt ära põletatakse või visatakse minema. Gelatexi materjal saab alguse želatiini lahustamisest vees. Seejärel kedratakse sellest fiibriline alusmaterjal, mida ristsidestatakse mehaaniliste omaduste ja veekindluse parandamiseks ahjus. Lõpetuseks tehakse materjalile pinnatöötlus.

„Keskkonnasõbralikkuse osas on meil kõige parem toode,“ ütles Gelatexi kaasasutaja Martens kindlalt. Nimelt on maailmas on mitmeid ettevõtteid, mis loovad toksiinirohkele kroompargitud nahale loodust säästvaid alternatiive, kuid osade valmistamisel ei pääseta nafta kasutamisest. „Mõni ettevõte võib luua materjali 50% ulatuses õuntest, kuid sellele tõmmatakse ikka peale naftapõhine viimistlus,“ selgitas ta.

Samuti räägib Gelatexi materjali kasuks see, et selle tootmine ei ole liialt keeruline ja on seetõttu konkurentidest kordades odavam. „Probleem nahaalternatiividega on see, et need on hästi aeglaselt toodetavad ja seetõttu kallid või on toorainet raske saada. Meil on toorainet kõvasti käes, sest meie materjali tootmiseks läheb vaja konte, kõõluseid ja nahkasid, mis muidu lihtsalt ära põletatakse. Puhtalt Eestist pärit toormega saaksime toota kaks miljonit ruutmeetrit materjali aastas,“ rääkis Martens.

Gelatexi kaardihoidja / Foto: Gelatex Technologies OÜ

Gelatexi kaardihoidja / Foto: Gelatex Technologies OÜ

Toote huvilistest puudust ei ole, sest moebrändide kliendid on muutumas üha keskkonnateadlikumaks ja neile on vaja pakkuda loodussõbralikumaid tooteid. „Iga nädal kirjutavad meile disainerid üle maailma ja küsivad toote saadavuse kohta. Samas on meil veel vaja veidi arendustööd teha, enne kui saame müüma hakata, kuid klientide leidmisega probleeme ei ole. Kõige suuremat väärtust suudame pakkuda massimoetootjatele,“ tõdes ettevõtte kaasasutaja.

Idee luua želatiinipõhist materjali tekkis Martensil Tartu Ülikooli materjaliteaduse bakalaureuseõpingute käigus. „Alguses katsetasime lihtsalt laboris, kuidas želatiinipõhist materjali vastupidavamaks teha, et seda mingil moel erinevate toodete valmistamiseks kasutada. Siis veel otsest eesmärki ei olnud,“ meenutas Martens idee alget.

Idee hakkas teoks saama siis, kui Martens kohtus ärinduse taustaga tudengi Mari-Ann Meigo Fonsecaga. Üheskoos mõeldi lisaks tootearendusele välja ka äriarendus. Idee ja algne prototüüp viidi 2016. aastal maailma suurimale roheliste äriideede konkursile Climate Launchpad, mis suudeti ära võita. Sealt saadi juba lõplikult aru, et see idee on arendamist väärt ja nõnda Gelatex loodigi.

Techstarsil osalejad / Foto:Erakogu

Techstarsil osalejad / Foto:Erakogu

Martens ja Meigo Fonseca osalevad praegugi Gelatexiga USA ühe kõige mainekama ärikiirendi Techstarsi juures, mis sel korral on mõeldud materjaliteadusega seotud ettevõtetele. „See on hästi intensiivne. Me pidime oma ideed tutvustama 70-80 inimesele, kes kõik on suurettevõtete juhid ning riskikapitalistid. Seal saime aru, et võime oma ärimudeli muuta veel laiemaks, kui leida rakendusi, kus oma fiibrit kasutada töötlemata kujul,“ rääkis Martens.

Gelatexi kujunemislugu pärineks justkui mõnest Ränioru eduõpikust – garaažis loodud firma, mille toode võib tulevikus jõuda miljonite inimeste kasutusse. Tegemist on ettevõttega, millega Eestit esindavad brändisaadikud saavad tulevikus kiidelda oma esitlusslaididel. Sest kõige muu juures aitab ettevõte täita paljuräägitud kliimaneutraalsuse eesmärke.

Mattias Jõesaar
kommunikatsioonispetsialist
mattias.joesaar@archimedes.ee
Tel: 5136709

 

Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri meetme infopäev toimub 10. septembril

Augusti alguses avas SA Archimedes teise suunatud investeerimisettepanekute kogumise vooru tegevuse „Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel“ investeeringute kava muutmiseks. Sellest meetmest huvitatud  taotlejaid oodatakse 10. septembril Tartusse. 

Infopäeval tutvustame riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri meetme määrust, hindamisjuhendit ja investeerimisettepanekute vormi. Samuti anname teavet eurotoestuste perioodi 2014-2020 abikõlblikkuse, finantsanalüüsi ja riigiabi kohta.

Infopäev algab kell 10:45 Haridus- ja Teadusministeeriumi Peeter Põllu saalis (Munga 18) tervituskohviga ning lõppeb kell 14:00. Üritusel osalemiseks palume registreerida siin. 

Augustis avaneb riikliku tähtsusega infrastruktuuri investeerimisettepanekute II voor

1. augustil 2019 avatakse teine suunatud investeerimisettepanekute kogumise voor tegevuse „Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel“ investeeringute kava muutmiseks. Investeerimisettepanekute vastuvõtmine lõpetatakse 31. oktoobril 2019.

Taotlusvoor on mõeldud projektidele, mis on eelnevalt kantud 2019. aasta Eesti teadustaristu teekaardi objektide loetellu ning ei tohi olla toetust saanud varasemalt samast tegevusest.

Toetatavate projektide abikõlblikkuse periood peab jääma ajavahemikku 1. august 2019 kuni 31. august 2023.

Investeerimisettepanekud esitatakse eesti keeles digitaalselt allkirjastatult SA Archimedese kodulehel asuva lingi kaudu.

Täpsem informatsioon ning taotlemiseks vajalikud dokumendid asuvad aadressil www.archimedes.ee/riiklik-infra.

Lisainfo:
Kristel Meesak-Seesmaa
kristel.meesak@archimedes.ee
tel 730 0501.