Tartu Ülikool ja Bolt esitlesid uue isejuhtivate sõidukite labori katseautot

Täna, 28. jaanuaril esitlesid Tartu Ülikool ja Bolt Tartu Ülikooli isejuhtivate sõidukite labori jaoks hangitud katseautot. Tipptehnoloogiaga varustatud autoga hakatakse tegema eksperimente mitmes teadus-arendussuunas ja juba tänavu soovitakse jõuda ka katsesõitudeni linnaliikluses.

Foto: Henry Narits

Foto: Henry Narits

Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi ettevõtluskoostöö juhi ja labori projektijuhi Anne Jäägeri sõnul on täna esitletud katseauto sisuliselt tehnoloogiaarendusplatvorm. Selle abil alustatakse teadus- ja arendustööd mitmel isejuhtimisega seotud uurimisteemal. „Muu hulgas hakkame uurima võimalusi, kuidas automaatselt koostada isejuhtimiseks vajalikke masinloetavaid täppiskaarte, tagada kasutajaohutus ja süsteemide turvalisus ning täiustada inimese ja sõiduki vahelise suhtluse viise,“ selgitas Jääger.

„Tartu Ülikooli eesmärk ei ole oma isejuhtiva auto väljatöötamine, vaid eksperimentaalne teadus-arendustegevus vabavaraliste tehnoloogiate ja kaardirakenduste abil. Soovime analüüsida, kuidas sobivad maailmas välja töötatud tehnoloogilised lahendused isejuhtivate autode peal kasutamiseks Eestis, ja nende põhjal uut tehnoloogiat edasi arendada,“ selgitas Jääger. Teadus- ja arendustegevuse kõrval on oluline eesmärk koolitada tulevasi spetsialiste. „Seepärast on peagi algamas esimesed isejuhtivate sõidukite tehnoloogiate kursused ja labori töösse kaasatakse üliõpilasi,“ lisas Jääger.

Täna tutvustatud sõiduk on varustatud mitmete seadmetega, nagu laserlokaator, kaamera, radar ja navigatsioonisüsteem, mis aitavad autol tulevikus iseseisvalt sõita. Praegu suudab sõiduk iseseisvalt läbida ettemääratud marsruudi ja seda juhitakse tarkvara kaudu. Järgmine samm on jõuda pärast tehnoloogia arendamist katsesõitudega liiklusesse. Enne katsetusi kontrollitakse kõiki funktsioone põhjalikult arvutisimulatsioonis ja seejärel parkimisplatsil. Katsesõitude ajal on ohutuse tagamiseks autos alati kaks inimest: rooli taga istub turvajuht ja kõrvalistmel teaduskatse tegija.

Ülikooli ja Bolti koostöös sündinud laboriga on tulevikus oodatud liituma ka teised ettevõtted, kes tegutsevad isejuhtimistehnoloogia alal. Samuti on kavas koostöö linna ja Maanteeametiga, et kohandada õigusnõudeid kiirelt arenevale tehnoloogiale vastavaks.

Bolti andmeteaduse valdkonna juhi André Karpištšenko sõnul on Tartu Ülikooliga tehtava koostöö eesmärk valmistada ette uue tehnoloogia turuletulekut ja kaasata tulevikus Bolti teenustesse isejuhtivad autod. „Bolt on olemasolevat tehnoloogiat edukalt rakendanud. Edu jaoks on aga olulised ka tugevad teadmised ja Tartu Ülikoolil on need olemas. Samuti on ülikoolil kogemus innovatiivsete projektide arendamisel. Laboris tehtavad teadusuuringud ja arendustegevus aitavad tuleviku turu jaoks välja arendada parimaid lahendusi,“ ütles ta.

„Tulevikus on isejuhtiv auto üha kasvavat transpordivajadust arvestades säästlik alternatiiv. Kindlasti muutub transport linnas, äärelinnas ja maal eri moel. Ent koos tehnoloogiaga, mida arendatakse Tartu Ülikooli, Bolti, Archimedese ja teiste organisatsioonide koostöös, peavad arenema ka õigusruum ja taristu, et inimestel oleks võimalus kasutada uudseid liikumisviise,“ lisas Karpištšenko.

Bolt sai Archimedese meetmest „Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ toetust, et teha koos Tartu Ülikooliga isejuhtivate sõidukite tehnoloogia rakendusuuringuid 2019. aasta maist 2021. aasta augustini.

Tartu kesklinnas avatakse Tartu Ülikooli Delta keskus

Kolmapäeval, 29. jaanuaril kell 12 avatakse Tartu Ülikooli Delta keskus, mis on põhjamaade üks moodsamaid digitehnoloogilise, analüütilise ja majandusmõtte kandjaid. Delta keskus koosneb õppe- ja teadushoonest ning ettevõtlusmajast ning koondab enam kui 3000 üliõpilast, õppejõudu, teadlast ning ettevõtete arendustöötajat. Hoone ehitamist aitas rahastada Sihtasutuse Archimedes struktuuritoetuste agentuur.

Delta keskuse avamisega saab uue hingamise nii ülikooli õppe- ja teadustöö kui ka kogu Tartu ettevõtluskeskkond. „Hoonena on Delta keskus juba praegu Tartu üks maamärke. Sisu poolest saab sellest kahtlemata uuenduslike ideede keskpunkt, kus Eesti majandus viiakse teaduspõhiselt uuele arengutasemele,“ märkis Tartu Ülikooli rektor professor Toomas Asser. Ta lisas, et ka loodavas pikaajalises Eesti arengustrateegias on targa ettevõtluse kasvu esimeseks eelduseks seatud teadus- ja arendustegevus ning Eesti ettevõtlusele oluliste teadussuundade arendamine.

Delta keskus / Foto: Henry Narits

Delta keskus / Foto: Henry Narits

„Just Delta keskusse on koondunud parim teadmine, et ettevõtted saaksid ülikooli toel pidada sammu kiirete tehnoloogiliste uuendustega ja et neile oleks tagatud ka vajalik tööjõu järelkasv,“ rääkis Toomas Asser. „Keskuse ehitamise ajal on meieni jõudnud selge signaal, et üliõpilaste, teadlaste ja ettevõtjate sedalaadi koostöövorm on ettevõtjatele meelepärane ning Tartus oleks vajadus veel vähemalt ühe IT-ärikeskuse järele, mis paikneb ülikooli vahetus läheduses.“

Õppe- ja teadushoones alustavad tööd Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut, matemaatika ja statistika instituut, majandusteaduskond, ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus ning osa tehnoloogiainstituudi laboreist.

Arvutiteaduste instituudi juhataja Jaak Vilo sõnul tekib Delta keskusse infotehnoloogia, majanduse, matemaatika, statistika, arvutitehnika erialade ning eri tüüpi ettevõtete ainulaadne koostöökeskkond õppe- ja teadustöö ning arendus- ja innovatsiooniprojektide elluviimiseks. „Just sellise pädevusega inimesed täidavad väga olulist rolli ettevõtete ja riigi arendamisel,“ kommenteeris Vilo. Tema sõnul on oluline ka see, et arvutiteaduste instituut saab nüüd taas töötada ühes majas ja ühel korrusel.

Ettevõtlusmaja avatakse aprillis ning sellega tuuakse ülikooli vahetusse lähedusse õppe- ja teadustööga haakuv teaduspõhine ettevõtlus, et pakkuda mitmekesiseid koostöövõimalusi. Majja kolivad Cybernetica AS, Swedbank AS, Statistikaamet, masinõppe ja andmeteaduse kompetentsikeskus STACC OÜ, AS-i SEB Pank innovatsioonikeskus, Euroopa Kosmoseagentuuri äriinkubaator ja SA Tartu Teaduspark.

Delta keskuse on projekteerinud arhitektuuribüroo Arhitekt11 OÜ arhitektid Illimar Truverk, Sander Aas, Sander Paljak, Kristjan Lind ja Joanna Kordemets. Keskuse ehitasid AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg ning AS Ehitustrust.

Neljakorruselise õppe- ja teadushoone üldpind on u 17 500 m², millele lisandub 4600 m² suurune majaalune parkla. Viiekorruselises ettevõtlusmajas on üldpinda u 4700 m² jagu. Õppe- ja teadushoone ehitustööde kogumaksumus oli koos käibemaksuga 28 425 600 eurot, ettevõtlusmajal 6 580 433 eurot. Delta keskuse rajamist rahastasid Euroopa Regionaalarengu Fond, Eesti Vabariik ja Tartu Ülikool. Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastust vahendas SA Archimedes struktuuritoetuste agentuur.

Uudis ilmus originaalkujul Tartu Ülikooli kodulehel (link).

Innove ja Archimedese struktuuritoetused tuuakse 2020. aasta aprillis üle Riigi Tugiteenuste Keskusesse

Lähtuvalt kavatsusest ühendada toetuste jagamine Euroopa Liidu eelarveperioodiks 2021-2027 ühte asutusse ja luua Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusala asutuste baasil Haridusamet, tuuakse 1. aprillist 2020 Riigi Tugiteenuste Keskusesse (RTK) üle SA Innove ja SA Archimedese struktuuritoetuste rakendusüksused.

„Riigireformi elluviimisega soovitakse saavutada mõjusam ja tõhusam riigiülesannete täitmine, kvaliteetsem avalike teenuste pakkumine, valitussektori paindlikum ja vähem bürokraatlikum töökorraldus ning kogu sektori kulutuste suhteline vähenemine,“ ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets.

„Meil on vaja üha nutikamaid ja efektiivsemaid lahendusi riigiaparaadi tegevuses, seega tuleb leida ümberkorralduste kohti, millega muuta valitsussektori tööd senisest paindlikumaks ning luua võimalused riigiasutuste ühtsemaks toimimiseks,“ selgitas Laidmets.

“Seoses struktuurivahendite vähenemisega alates 2021. aastaga algavast Euroopa Liidu eelarveperioodist ning üleminekuga tegevuspõhisele riigieelarvele 2020. aastaks, on vajalik, et toetuste administreerimise süsteem muutuks ressursisäästlikumaks, lihtsamaks ja ühtlustatumaks,” põhjendas Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori asetäitja Martin Karro toetuste üksuste liitmist.

“Anname Riigi Tugiteenuste Keskusele üle hästi toimiva süsteemi, mille fookuses on teadus-arendustegevuse ja kõrghariduse strateegilised eesmärgid. Toetuste menetlusajad on lühenenud ja klientide tagasiside teenusele iga-aastaselt paranenud,” lausus SA Archimedes juhatuse liige Hanno Tomberg. “Meie ühine eesmärk on, et senine kvaliteet säiliks ja veelgi lihtsustuks toetuste kasutamine ülikoolide ja teadusasutuste jaoks.”

Sihtasutus Innove juhatuse liige Katri Targama lisas: “Rakendusüksuste liitmine viib seni eraldi asutustes ja valdkondades tegutsenud tugevate ekspertteadmisega töötajad ühe katuse alla. See annab võimaluse pakkuda spetsiifilisemat ekspertabi taotlejatele ja toetuse saajatele valdkondades, mis neile peavalu valmistavad (hanked, lepingute küsimused, erinevate rakendusskeemide kasutamine). Lisaks võimaldab ühinemine suunata vajadusel korraga rohkem ressurssi ühe või teise tegevuse kiiremasse elluviimisesse ning tagab taotlejate ja toetuse saajate võrdse kohtlemise ja kiirema teenuse jõudmise sihtgruppideni.“

Seoses SA Innove ja SA Archimedese toetuste rakendusüksuste funktsioonide ülevõtmisega 1. aprillist 2020 alustati eelmise aasta sügisest koos RTK-ga töögrupiga, et valmistada ette sujuv protsess nii ületulevate töötajate, koostööpartnerite kui ka toetuse taotlejate jaoks.

Eesti želatiinipõhine materjal võib vallutada moemaailma

Eesti iduettevõte Gelatex Technologies on suutnud luua nahast odavama ja keskkonnasõbralikuma želatiinipõhise materjali, mida himustavad juba mitmed suured moebrändid. Tartu Ülikooli füüsikute abil loodi edukalt materjali tootmisliini prototüüp, mida on võimalik suurendada masstoodangule vastavaks.

Ühes Mustamäel asuvas garaažis käib nokitsemine pealtnäha lihtsakoelise aparaadi kallal. „Seda juppi ära pildista, see on meil intellektuaalomand,“ ütles tootmisjuht Robert Männa naerulsui, kui masinat lähemalt uurida ja jäädvustada.

Gelatexi tootmisliini prototüüp garaažis / Foto: Mattias Jõesaar

Gelatexi tootmisliini prototüüp garaažis / Foto: Mattias Jõesaar

Garaaž on peakontor iduettevõttele Gelatex Technologies ja selles asuv aparaat on želatiinipõhise materjali tootmisliini prototüüp. Pilootliin valmis tänu Sihtasutuse Archimedes rahastatud Nutika spetsialiseerumise rakendusuuringule, mida Gelatex viis läbi koos Tartu Ülikooli füüsikutega.

„Masina eesmärk on toota jooksvat kangast. See aparaat on otsast lõpuni enda loodud ning seda on võimalik lihtsasti skaleerida. Minu töö on mõelda, kuidas masina tegevust optimeerida ja tootmist digitaliseerida,“ rääkis Männa.

Tootmisjuht Robert Männa / Foto: Mattias Jõesaar

Tootmisjuht Robert Männa / Foto: Mattias Jõesaar

Gelatexi kaasasutaja Märt-Erik Martens ütles, et ettevõte taotleb praegu Horisont 2020 kaudu rahastust, et prototüübist tõeliselt töötav masin saada. „Kui see nüüd õnnestub, siis järgmise kahe aasta jooksul saame valmis materjalide arendustööd ja üles seada masinapargi, ehk selle prototüübi viiekordne koopia. Nii saame hakata esimesi kliente teenindama. Meie eesmärk on olnud kohe algusest see, et skaleerimine oleks lihtne ja tootmine peaks toimuma mass-skaalal,“ avaldas Martens lähituleviku plaane.

Gelatexi asutajad Märt-Erik Martens ja Mari-Ann Meigo Fonseca / Foto: Liisi Sepp

Gelatexi asutajad Märt-Erik Martens ja Mari-Ann Meigo Fonseca / Foto: Liisi Sepp

Gelatexi tehakse želatiinist, mida valmistatakse loomsetest jäätmetest, mis tihtipeale lihtsalt ära põletatakse või visatakse minema. Gelatexi materjal saab alguse želatiini lahustamisest vees. Seejärel kedratakse sellest fiibriline alusmaterjal, mida ristsidestatakse mehaaniliste omaduste ja veekindluse parandamiseks ahjus. Lõpetuseks tehakse materjalile pinnatöötlus.

„Keskkonnasõbralikkuse osas on meil kõige parem toode,“ ütles Gelatexi kaasasutaja Martens kindlalt. Nimelt on maailmas on mitmeid ettevõtteid, mis loovad toksiinirohkele kroompargitud nahale loodust säästvaid alternatiive, kuid osade valmistamisel ei pääseta nafta kasutamisest. „Mõni ettevõte võib luua materjali 50% ulatuses õuntest, kuid sellele tõmmatakse ikka peale naftapõhine viimistlus,“ selgitas ta.

Samuti räägib Gelatexi materjali kasuks see, et selle tootmine ei ole liialt keeruline ja on seetõttu konkurentidest kordades odavam. „Probleem nahaalternatiividega on see, et need on hästi aeglaselt toodetavad ja seetõttu kallid või on toorainet raske saada. Meil on toorainet kõvasti käes, sest meie materjali tootmiseks läheb vaja konte, kõõluseid ja nahkasid, mis muidu lihtsalt ära põletatakse. Puhtalt Eestist pärit toormega saaksime toota kaks miljonit ruutmeetrit materjali aastas,“ rääkis Martens.

Gelatexi kaardihoidja / Foto: Gelatex Technologies OÜ

Gelatexi kaardihoidja / Foto: Gelatex Technologies OÜ

Toote huvilistest puudust ei ole, sest moebrändide kliendid on muutumas üha keskkonnateadlikumaks ja neile on vaja pakkuda loodussõbralikumaid tooteid. „Iga nädal kirjutavad meile disainerid üle maailma ja küsivad toote saadavuse kohta. Samas on meil veel vaja veidi arendustööd teha, enne kui saame müüma hakata, kuid klientide leidmisega probleeme ei ole. Kõige suuremat väärtust suudame pakkuda massimoetootjatele,“ tõdes ettevõtte kaasasutaja.

Idee luua želatiinipõhist materjali tekkis Martensil Tartu Ülikooli materjaliteaduse bakalaureuseõpingute käigus. „Alguses katsetasime lihtsalt laboris, kuidas želatiinipõhist materjali vastupidavamaks teha, et seda mingil moel erinevate toodete valmistamiseks kasutada. Siis veel otsest eesmärki ei olnud,“ meenutas Martens idee alget.

Idee hakkas teoks saama siis, kui Martens kohtus ärinduse taustaga tudengi Mari-Ann Meigo Fonsecaga. Üheskoos mõeldi lisaks tootearendusele välja ka äriarendus. Idee ja algne prototüüp viidi 2016. aastal maailma suurimale roheliste äriideede konkursile Climate Launchpad, mis suudeti ära võita. Sealt saadi juba lõplikult aru, et see idee on arendamist väärt ja nõnda Gelatex loodigi.

Techstarsil osalejad / Foto:Erakogu

Techstarsil osalejad / Foto:Erakogu

Martens ja Meigo Fonseca osalevad praegugi Gelatexiga USA ühe kõige mainekama ärikiirendi Techstarsi juures, mis sel korral on mõeldud materjaliteadusega seotud ettevõtetele. „See on hästi intensiivne. Me pidime oma ideed tutvustama 70-80 inimesele, kes kõik on suurettevõtete juhid ning riskikapitalistid. Seal saime aru, et võime oma ärimudeli muuta veel laiemaks, kui leida rakendusi, kus oma fiibrit kasutada töötlemata kujul,“ rääkis Martens.

Gelatexi kujunemislugu pärineks justkui mõnest Ränioru eduõpikust – garaažis loodud firma, mille toode võib tulevikus jõuda miljonite inimeste kasutusse. Tegemist on ettevõttega, millega Eestit esindavad brändisaadikud saavad tulevikus kiidelda oma esitlusslaididel. Sest kõige muu juures aitab ettevõte täita paljuräägitud kliimaneutraalsuse eesmärke.

Mattias Jõesaar
kommunikatsioonispetsialist
mattias.joesaar@archimedes.ee
Tel: 5136709

 

Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri meetme infopäev toimub 10. septembril

Augusti alguses avas SA Archimedes teise suunatud investeerimisettepanekute kogumise vooru tegevuse „Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel“ investeeringute kava muutmiseks. Sellest meetmest huvitatud  taotlejaid oodatakse 10. septembril Tartusse. 

Infopäeval tutvustame riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri meetme määrust, hindamisjuhendit ja investeerimisettepanekute vormi. Samuti anname teavet eurotoestuste perioodi 2014-2020 abikõlblikkuse, finantsanalüüsi ja riigiabi kohta.

Infopäev algab kell 10:45 Haridus- ja Teadusministeeriumi Peeter Põllu saalis (Munga 18) tervituskohviga ning lõppeb kell 14:00. Üritusel osalemiseks palume registreerida siin. 

Augustis avaneb riikliku tähtsusega infrastruktuuri investeerimisettepanekute II voor

1. augustil 2019 avatakse teine suunatud investeerimisettepanekute kogumise voor tegevuse „Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel“ investeeringute kava muutmiseks. Investeerimisettepanekute vastuvõtmine lõpetatakse 31. oktoobril 2019.

Taotlusvoor on mõeldud projektidele, mis on eelnevalt kantud 2019. aasta Eesti teadustaristu teekaardi objektide loetellu ning ei tohi olla toetust saanud varasemalt samast tegevusest.

Toetatavate projektide abikõlblikkuse periood peab jääma ajavahemikku 1. august 2019 kuni 31. august 2023.

Investeerimisettepanekud esitatakse eesti keeles digitaalselt allkirjastatult SA Archimedese kodulehel asuva lingi kaudu.

Täpsem informatsioon ning taotlemiseks vajalikud dokumendid asuvad aadressil www.archimedes.ee/riiklik-infra.

Lisainfo:
Kristel Meesak-Seesmaa
kristel.meesak@archimedes.ee
tel 730 0501.

Viljandimaa ettevõtjad tutvusid Nutika toetusmeetmega

Eile tutvusid Viljandimaa ettevõtete esindajad Cleveron ASi peakontoris SA Archimedese Nutika toetusmeetmega. Ettevõtjad saavad meetmest taotleda kuni 2 miljoni euro suurust toetust rakendusuuringuteks või tootearenduseks koos teadlastega.

Üritusel osalesid 12 ettevõtte esindajad erinevatest valdkondadest. Kohal olid nii matkatarvete tootjad kui ka puidutöösturid. Infopäeval osalenud Puidukoda OÜ tehnikajuhi Taavi Tenno sõnul andis infopäev palju mõtlemisainet.

„Üritus oli juba selles osas kasulik, et pani mõtlema, milliseid meie tooteid oleks võimalik koos teadlastega edasi arendada,“ ütles Tenno. „Seda enam, et sellist tegevust rahaliselt toetatakse.“

Priit Pedastsaar räägib viljandlastele Click & Grow kogemusest Nutika meetmega / Foto: Mattias Jõesaar

Priit Pedastsaar räägib viljandlastele Click & Grow kogemusest Nutika meetmega / Foto: Mattias Jõesaar

SA Archimedese meetmehoidja Tea Tassa sõnul on Nutika spetsialiseerumise toetusmeetme jaoks ettevõtja jaoks parim omadus selle lihtsus.

„Nutika toetusmeetme taotlemiseks ei kulu palju vaeva ega bürokraatiat ja saadav tulu on päris märkimisväärne. Selle abiga saab ettevõtja teha rakendusuuringu või arendustegevuse enda jaoks 70% soodsamalt,“ selgitas Tassa.

Nutika spetsialiseerumise toetavate tegevuste IV taotlusvoor kestab kuni 30. septembrini 2020 või tegevuse eelarve ammendumiseni. Toetuse vaba jääk on praeguse seisuga üheksa miljonit eurot. Tegevust „Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

HITSA EENet pani Eesti akadeemilise võrguühenduse 10 korda kiiremini tööle

Sellel nädalal jõuab lõpule Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) kaheaastane projekt, mis kiirendas Eesti teadusandmete liikumist kümme korda. Tänu uuendatud optilisele magistraalvõrgule liiguvad kiirelt üle maailma nii elav muusika kui ka uurimiskeskuse CERN andmed.

Eesti teaduse ja hariduse andmeside optiline magistraalvõrk on alustaristu kõikidele teadus- ja arendusasutustele, mis vajavad piiriülest koostööd, kiiret andmeedastust ja suurte andmemahtude ülekandmist.

Optilise magistraalvõrgu moodustab 1200 kilomeetrit optikakaablit Eestis ja 120 kilomeetrit Tallinna ning Espoo vahel. Suuremad võrgusõlmed asuvad Tallinnas ja Tartus, väiksemad teistes maakondades.

EENet-optics-2017

„Tallinna ja Tartu vahel on tänu sellele projektile võrguühenduse kiirus 100 Gbit/s. See tähendab, et teadusandmed liiguvad nüüd kümme korda kiiremini kui enne,“ rääkis HITSA taristu juht Kristina Lillemets.

Tallinna ja Tartu võrgusõlme kaudu on Eesti teaduse ja  hariduse andmeside optiline magistraalvõrk ühendatud üleeuroopalisse teadus- ja arendusasutuste võrku GÉANT ning Põhjamaade riiklike akadeemiliste andmesidevõrkude assotsiatsiooni NORDUnet. GÉANT ühendab üle 50 miljoni kasutaja rohkem kui 10 000 teadusasutuses üle Euroopa. GÉANTil on otseühendus ka teiste maailmajagude akadeemiliste võrkudega kokku enam kui sajast riigist.

„Tänu võrgule saavad toimida ülikoolidevahelised koostööprojektid. Näiteks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pidas viitevaba heli ja video ülekandetehnoloogia LoLa (low latency) abil kontserdi, kus ooperilaulja oli Minskis ja klaverimängija Eestis,“ tõdes HITSA taristu juht.

Urmas Lett ja Kristina Lillemets / Foto: Mattias Jõesaar

Urmas Lett ja Kristina Lillemets / Foto: Mattias Jõesaar

 Tavalisest internetiühendusest oluliselt võimsama andmesideteenuseta ei ole võimalik paljudes loodus- ja täppisteaduste valdkondades kõrghariduskoostööd teha. Magistraalvõrk teeb Eesti teadlastele kättesaadavaks orbiidile saadetavate Maa jälgimise satelliitide andmevood, selle abil osaletakse Euroopa Tuumauuringute Keskuse (CERN) eksperimentides jpm.

Magistraalvõrgu kaasajastamise projektijuhi Urmas Leti sõnul on Eesti suurim võrgutarbimine seotud maailmakuulsa uurimiskeskusega CERN.

„Suure osa andmevoost moodustab KBFI [Keemilise Bioloogia ja Füüsika Instituudi] ja CERNi andmevahetus ja see kasvab stabiilselt. Me peame käima ajast ees, et hoida ühenduses varu. Kui nõudlus peaks kiirelt kasvama, siis meil ei ole võimalik kiiresti kasutajate vajadustele reageerida. Sellepärast me peamegi oma võrku pidevalt kaasajastama ja kiirendama,“ ütles Urmas Lett.

Eesti teaduse ja hariduse andmeside optilise magistraalvõrgu kaasajastamise projekti rahastas SA Archimedes 546 250 euroga Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamise teekaardi alusel. Projekt valmib lõplikult 1. juunil 2019.

TalTechi ja EMÜ uus nutikas tööstuslabor pani teadlased ja tudengid suurest huvist kihama

Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) ja Eesti Maaülikooli (EMÜ) rajatud nutika teadus- ja arendustegevuse virtuaalne üksus ehk Smart Industry Centre (SmartIC) ühendab Eestiga Euroopa ülikoolide seadmeid ja oskusteavet. Projekti abil soetatud 3D metalliprinter ja kompuutertomograaf võimaldavad virtuaalreaalsuse abil distantsilt toota ja uurida vajalikke materjale.

Nutika tootmise tuumiktaristu SmartIC projektijuhi professor Tauno Otto sõnul tekkis vajadus projekti järele tulenevalt Eesti majanduse ja tööstuse hetkeseisust, mis vajas suuremat lisaväärtust loovat kõrgtehnoloogilist tootmist.

„Me leidsime lahenduse – soetasime TalTechi 3D printerid ja Eesti Maaülikooli kompuutertomograafi ning saame nende ressursse ühendada liitreaalsuse laboris loodud virtuaalsete keskkondadega ehk digitaalsete kaksikutega. See tähendab, et nii Eestis kui ka piiri taga asuvaid asuvaid teadusseadmeid saab juhtida distantsilt ning seeläbi kasutada investeeringuid optimaalsemalt ,“ selgitas Otto.

Professor Tauno Otto 3D metalliprinteriga / Foto: Mattias Jõesaar

Professor Tauno Otto 3D metalliprinteriga / Foto: Mattias Jõesaar

„Eesti valdavalt väikeste ja keskmiste ettevõtete probleem seisneb selles, et me võime küll osta endale väga hea seadme, kuid oskusteavet sisse osta on liiga kallis. Lähemas tulevikus saab insener virtuaalmaailma siseneda kodukontorist, et pakkuda oma oskuseid,” märkis SmartICi projektijuht.

Tänu tipptehnikale on tõusnud rahvusvaheline huvi. Nii õnnestus TalTechl just tänu soetatud laborile Eestisse meelitada tippteadlasi väljastpoolt Eestit. Näiteks 2018. aasta augustis asus TalTachi laboris tööle Norrast tulnud 3D printimisega tegelev professor.

Lisaks norrakatele on koostööst huvitatud paljud teised Euroopa ülikoolid. TalTechi eesmärk on võrgustikku lisada võimalikult palju uusi seadmeid. Nendega oleks võimalik distantsilt teha vajalikke tooteid ja uuringuid, arendada tehnoloogiaseadmete digitaalseid kaksikuid ja edendada tootmise digitaliseerimist.

Labor võimaldab juhtida seadmeid ka väljaspool Eestit / Foto: Mattias Jõesaar

Labor võimaldab juhtida seadmeid ka väljaspool Eestit / Foto: Mattias Jõesaar

„Sarnaste seadmete soetamisel on nii teaduslaborites kui tööstuses palju dubleerimist. Me praegu kaardistame koos Saksamaa ja Skandinaavia ülikoolidega tehnoloogiaseadmeid, mis on sarnased ja mida saaks ühendada võrgustikku,” rääkis professor Otto taristute hetkeseisust.

“Ressursside võimalikult optimaalseks kasutamiseks on tarvis kahte tegevust – kaugjuhtimist digitaalsete kaksikute kaudu ning info kogumist tööstusliku asjade interneti abil,” lisas Tauno Otto.

Kuidas taristu töötab?

Laboris on kombineeritud reaalne ja virtuaalne keskkond. Laborite füüsiline keskkond on digitaliseeritud ja arvutist näeb pilti selle digitaalsest kaksikust, mida kuvatakse virtuaalreaalsusprillidesse. Kui panna virtuaalreaalsusprillid ette, saab anda juhiseid, mida seadmega teha: vajutada juhtpaneelide nuppe ja end lähemale või kaugemale suumida. Prillidel on ees kaamera, mille pilt edastatakse vajadusel teadusgrupi liikmetele kasvõi teises linnas asuvasse laborisse.

„Meie viimane eksperiment oli Itaalia Teaduste Akadeemia Automatiseerimise Instituudiga. Nemad juhtisid oma Itaalia keskusest läbi virtuaalreaalsuse meie TalTechi labori tehnoloogiaseadmeid. Ja see toimis!“ kirjeldas professor Otto laborite igapäevatööd.

Eesti Maaülikoolis asub kompuutertomograaf, millega on võimalik vaadata läbi metalli, et näha selle struktuuri.

Professor Tauno Otto nutika labori seadmeid tutvustamas / Foto: Mattias Jõesaar

Professor Tauno Otto nutika labori seadmeid tutvustamas / Foto: Mattias Jõesaar

„Kui me midagi 3D-prindime, siis me ise oma toote sisse ei näe. Tartus olevad seadmed võimaldavad saata meile 3D prinditud metalltoodete sisestruktuuri analüüsid ja nii saame kihtlisandustehnoloogia jaoks sobivate uute sulamite mudeleid arendada,“ tutvustas Otto.

Taristu juurde loodud teadusgrupis töötab kokku juba 40 inimest ja TalTechi tudengitel on uue tehnoloogia vastu huvi suur. SmartIC taristu abil saavad nad teadusprojektides proovida ning katsetada, millised digitaliseerimise töövahendid vahendid on tööstuses kasutusel.

Need on enamasti nutikad vahendid, mis võimaldavad traditsioonilist inseneritööd ideest prototüübini kiirendada. Optimeeritud ja 3D prinditud ülikerge jahutusradiaator andis näiteks tudengivormeli meeskonnale vajaliku kaalusäästu, võimaldas seda piisava jäikuse tõttu kasutada ühtlasi kerepaneelina ning samas jahutas akumoodulit paremini.

Nutika tootmise tuumiktaristu ehk Smart Industry Centre (SmartIC) projekt valmib 30. juunil 2019. See maksab kokku ligi 1,68 miljonit eurot, millest ligi 1,6 miljonit eurot rahastas SA Archimedes Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamise teekaardi alusel.

Mattias Jõesaar
Kommunikatsioonispetsialist
SA Archimedes
mattias.joesaar@archimedes.ee