Eesti želatiinipõhine materjal võib vallutada moemaailma

Eesti iduettevõte Gelatex Technologies on suutnud luua nahast odavama ja keskkonnasõbralikuma želatiinipõhise materjali, mida himustavad juba mitmed suured moebrändid. Tartu Ülikooli füüsikute abil loodi edukalt materjali tootmisliini prototüüp, mida on võimalik suurendada masstoodangule vastavaks.

Ühes Mustamäel asuvas garaažis käib nokitsemine pealtnäha lihtsakoelise aparaadi kallal. „Seda juppi ära pildista, see on meil intellektuaalomand,“ ütles tootmisjuht Robert Männa naerulsui, kui masinat lähemalt uurida ja jäädvustada.

Gelatexi tootmisliini prototüüp garaažis / Foto: Mattias Jõesaar

Gelatexi tootmisliini prototüüp garaažis / Foto: Mattias Jõesaar

Garaaž on peakontor iduettevõttele Gelatex Technologies ja selles asuv aparaat on želatiinipõhise materjali tootmisliini prototüüp. Pilootliin valmis tänu Sihtasutuse Archimedes rahastatud Nutika spetsialiseerumise rakendusuuringule, mida Gelatex viis läbi koos Tartu Ülikooli füüsikutega.

„Masina eesmärk on toota jooksvat kangast. See aparaat on otsast lõpuni enda loodud ning seda on võimalik lihtsasti skaleerida. Minu töö on mõelda, kuidas masina tegevust optimeerida ja tootmist digitaliseerida,“ rääkis Männa.

Tootmisjuht Robert Männa / Foto: Mattias Jõesaar

Tootmisjuht Robert Männa / Foto: Mattias Jõesaar

Gelatexi kaasasutaja Märt-Erik Martens ütles, et ettevõte taotleb praegu Horisont 2020 kaudu rahastust, et prototüübist tõeliselt töötav masin saada. „Kui see nüüd õnnestub, siis järgmise kahe aasta jooksul saame valmis materjalide arendustööd ja üles seada masinapargi, ehk selle prototüübi viiekordne koopia. Nii saame hakata esimesi kliente teenindama. Meie eesmärk on olnud kohe algusest see, et skaleerimine oleks lihtne ja tootmine peaks toimuma mass-skaalal,“ avaldas Martens lähituleviku plaane.

Gelatexi asutajad Märt-Erik Martens ja Mari-Ann Meigo Fonseca / Foto: Liisi Sepp

Gelatexi asutajad Märt-Erik Martens ja Mari-Ann Meigo Fonseca / Foto: Liisi Sepp

Gelatexi tehakse želatiinist, mida valmistatakse loomsetest jäätmetest, mis tihtipeale lihtsalt ära põletatakse või visatakse minema. Gelatexi materjal saab alguse želatiini lahustamisest vees. Seejärel kedratakse sellest fiibriline alusmaterjal, mida ristsidestatakse mehaaniliste omaduste ja veekindluse parandamiseks ahjus. Lõpetuseks tehakse materjalile pinnatöötlus.

„Keskkonnasõbralikkuse osas on meil kõige parem toode,“ ütles Gelatexi kaasasutaja Martens kindlalt. Nimelt on maailmas on mitmeid ettevõtteid, mis loovad toksiinirohkele kroompargitud nahale loodust säästvaid alternatiive, kuid osade valmistamisel ei pääseta nafta kasutamisest. „Mõni ettevõte võib luua materjali 50% ulatuses õuntest, kuid sellele tõmmatakse ikka peale naftapõhine viimistlus,“ selgitas ta.

Samuti räägib Gelatexi materjali kasuks see, et selle tootmine ei ole liialt keeruline ja on seetõttu konkurentidest kordades odavam. „Probleem nahaalternatiividega on see, et need on hästi aeglaselt toodetavad ja seetõttu kallid või on toorainet raske saada. Meil on toorainet kõvasti käes, sest meie materjali tootmiseks läheb vaja konte, kõõluseid ja nahkasid, mis muidu lihtsalt ära põletatakse. Puhtalt Eestist pärit toormega saaksime toota kaks miljonit ruutmeetrit materjali aastas,“ rääkis Martens.

Gelatexi kaardihoidja / Foto: Gelatex Technologies OÜ

Gelatexi kaardihoidja / Foto: Gelatex Technologies OÜ

Toote huvilistest puudust ei ole, sest moebrändide kliendid on muutumas üha keskkonnateadlikumaks ja neile on vaja pakkuda loodussõbralikumaid tooteid. „Iga nädal kirjutavad meile disainerid üle maailma ja küsivad toote saadavuse kohta. Samas on meil veel vaja veidi arendustööd teha, enne kui saame müüma hakata, kuid klientide leidmisega probleeme ei ole. Kõige suuremat väärtust suudame pakkuda massimoetootjatele,“ tõdes ettevõtte kaasasutaja.

Idee luua želatiinipõhist materjali tekkis Martensil Tartu Ülikooli materjaliteaduse bakalaureuseõpingute käigus. „Alguses katsetasime lihtsalt laboris, kuidas želatiinipõhist materjali vastupidavamaks teha, et seda mingil moel erinevate toodete valmistamiseks kasutada. Siis veel otsest eesmärki ei olnud,“ meenutas Martens idee alget.

Idee hakkas teoks saama siis, kui Martens kohtus ärinduse taustaga tudengi Mari-Ann Meigo Fonsecaga. Üheskoos mõeldi lisaks tootearendusele välja ka äriarendus. Idee ja algne prototüüp viidi 2016. aastal maailma suurimale roheliste äriideede konkursile Climate Launchpad, mis suudeti ära võita. Sealt saadi juba lõplikult aru, et see idee on arendamist väärt ja nõnda Gelatex loodigi.

Techstarsil osalejad / Foto:Erakogu

Techstarsil osalejad / Foto:Erakogu

Martens ja Meigo Fonseca osalevad praegugi Gelatexiga USA ühe kõige mainekama ärikiirendi Techstarsi juures, mis sel korral on mõeldud materjaliteadusega seotud ettevõtetele. „See on hästi intensiivne. Me pidime oma ideed tutvustama 70-80 inimesele, kes kõik on suurettevõtete juhid ning riskikapitalistid. Seal saime aru, et võime oma ärimudeli muuta veel laiemaks, kui leida rakendusi, kus oma fiibrit kasutada töötlemata kujul,“ rääkis Martens.

Gelatexi kujunemislugu pärineks justkui mõnest Ränioru eduõpikust – garaažis loodud firma, mille toode võib tulevikus jõuda miljonite inimeste kasutusse. Tegemist on ettevõttega, millega Eestit esindavad brändisaadikud saavad tulevikus kiidelda oma esitlusslaididel. Sest kõige muu juures aitab ettevõte täita paljuräägitud kliimaneutraalsuse eesmärke.

Mattias Jõesaar
kommunikatsioonispetsialist
mattias.joesaar@archimedes.ee
Tel: 5136709

 

Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri meetme infopäev toimub 10. septembril

Augusti alguses avas SA Archimedes teise suunatud investeerimisettepanekute kogumise vooru tegevuse „Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel“ investeeringute kava muutmiseks. Sellest meetmest huvitatud  taotlejaid oodatakse 10. septembril Tartusse. 

Infopäeval tutvustame riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri meetme määrust, hindamisjuhendit ja investeerimisettepanekute vormi. Samuti anname teavet eurotoestuste perioodi 2014-2020 abikõlblikkuse, finantsanalüüsi ja riigiabi kohta.

Infopäev algab kell 10:45 Haridus- ja Teadusministeeriumi Peeter Põllu saalis (Munga 18) tervituskohviga ning lõppeb kell 14:00. Üritusel osalemiseks palume registreerida siin. 

Augustis avaneb riikliku tähtsusega infrastruktuuri investeerimisettepanekute II voor

1. augustil 2019 avatakse teine suunatud investeerimisettepanekute kogumise voor tegevuse „Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel“ investeeringute kava muutmiseks. Investeerimisettepanekute vastuvõtmine lõpetatakse 31. oktoobril 2019.

Taotlusvoor on mõeldud projektidele, mis on eelnevalt kantud 2019. aasta Eesti teadustaristu teekaardi objektide loetellu ning ei tohi olla toetust saanud varasemalt samast tegevusest.

Toetatavate projektide abikõlblikkuse periood peab jääma ajavahemikku 1. august 2019 kuni 31. august 2023.

Investeerimisettepanekud esitatakse eesti keeles digitaalselt allkirjastatult SA Archimedese kodulehel asuva lingi kaudu.

Täpsem informatsioon ning taotlemiseks vajalikud dokumendid asuvad aadressil www.archimedes.ee/riiklik-infra.

Lisainfo:
Kristel Meesak-Seesmaa
kristel.meesak@archimedes.ee
tel 730 0501.

Viljandimaa ettevõtjad tutvusid Nutika toetusmeetmega

Eile tutvusid Viljandimaa ettevõtete esindajad Cleveron ASi peakontoris SA Archimedese Nutika toetusmeetmega. Ettevõtjad saavad meetmest taotleda kuni 2 miljoni euro suurust toetust rakendusuuringuteks või tootearenduseks koos teadlastega.

Üritusel osalesid 12 ettevõtte esindajad erinevatest valdkondadest. Kohal olid nii matkatarvete tootjad kui ka puidutöösturid. Infopäeval osalenud Puidukoda OÜ tehnikajuhi Taavi Tenno sõnul andis infopäev palju mõtlemisainet.

„Üritus oli juba selles osas kasulik, et pani mõtlema, milliseid meie tooteid oleks võimalik koos teadlastega edasi arendada,“ ütles Tenno. „Seda enam, et sellist tegevust rahaliselt toetatakse.“

Priit Pedastsaar räägib viljandlastele Click & Grow kogemusest Nutika meetmega / Foto: Mattias Jõesaar

Priit Pedastsaar räägib viljandlastele Click & Grow kogemusest Nutika meetmega / Foto: Mattias Jõesaar

SA Archimedese meetmehoidja Tea Tassa sõnul on Nutika spetsialiseerumise toetusmeetme jaoks ettevõtja jaoks parim omadus selle lihtsus.

„Nutika toetusmeetme taotlemiseks ei kulu palju vaeva ega bürokraatiat ja saadav tulu on päris märkimisväärne. Selle abiga saab ettevõtja teha rakendusuuringu või arendustegevuse enda jaoks 70% soodsamalt,“ selgitas Tassa.

Nutika spetsialiseerumise toetavate tegevuste IV taotlusvoor kestab kuni 30. septembrini 2020 või tegevuse eelarve ammendumiseni. Toetuse vaba jääk on praeguse seisuga üheksa miljonit eurot. Tegevust „Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

HITSA EENet pani Eesti akadeemilise võrguühenduse 10 korda kiiremini tööle

Sellel nädalal jõuab lõpule Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) kaheaastane projekt, mis kiirendas Eesti teadusandmete liikumist kümme korda. Tänu uuendatud optilisele magistraalvõrgule liiguvad kiirelt üle maailma nii elav muusika kui ka uurimiskeskuse CERN andmed.

Eesti teaduse ja hariduse andmeside optiline magistraalvõrk on alustaristu kõikidele teadus- ja arendusasutustele, mis vajavad piiriülest koostööd, kiiret andmeedastust ja suurte andmemahtude ülekandmist.

Optilise magistraalvõrgu moodustab 1200 kilomeetrit optikakaablit Eestis ja 120 kilomeetrit Tallinna ning Espoo vahel. Suuremad võrgusõlmed asuvad Tallinnas ja Tartus, väiksemad teistes maakondades.

EENet-optics-2017

„Tallinna ja Tartu vahel on tänu sellele projektile võrguühenduse kiirus 100 Gbit/s. See tähendab, et teadusandmed liiguvad nüüd kümme korda kiiremini kui enne,“ rääkis HITSA taristu juht Kristina Lillemets.

Tallinna ja Tartu võrgusõlme kaudu on Eesti teaduse ja  hariduse andmeside optiline magistraalvõrk ühendatud üleeuroopalisse teadus- ja arendusasutuste võrku GÉANT ning Põhjamaade riiklike akadeemiliste andmesidevõrkude assotsiatsiooni NORDUnet. GÉANT ühendab üle 50 miljoni kasutaja rohkem kui 10 000 teadusasutuses üle Euroopa. GÉANTil on otseühendus ka teiste maailmajagude akadeemiliste võrkudega kokku enam kui sajast riigist.

„Tänu võrgule saavad toimida ülikoolidevahelised koostööprojektid. Näiteks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pidas viitevaba heli ja video ülekandetehnoloogia LoLa (low latency) abil kontserdi, kus ooperilaulja oli Minskis ja klaverimängija Eestis,“ tõdes HITSA taristu juht.

Urmas Lett ja Kristina Lillemets / Foto: Mattias Jõesaar

Urmas Lett ja Kristina Lillemets / Foto: Mattias Jõesaar

 Tavalisest internetiühendusest oluliselt võimsama andmesideteenuseta ei ole võimalik paljudes loodus- ja täppisteaduste valdkondades kõrghariduskoostööd teha. Magistraalvõrk teeb Eesti teadlastele kättesaadavaks orbiidile saadetavate Maa jälgimise satelliitide andmevood, selle abil osaletakse Euroopa Tuumauuringute Keskuse (CERN) eksperimentides jpm.

Magistraalvõrgu kaasajastamise projektijuhi Urmas Leti sõnul on Eesti suurim võrgutarbimine seotud maailmakuulsa uurimiskeskusega CERN.

„Suure osa andmevoost moodustab KBFI [Keemilise Bioloogia ja Füüsika Instituudi] ja CERNi andmevahetus ja see kasvab stabiilselt. Me peame käima ajast ees, et hoida ühenduses varu. Kui nõudlus peaks kiirelt kasvama, siis meil ei ole võimalik kiiresti kasutajate vajadustele reageerida. Sellepärast me peamegi oma võrku pidevalt kaasajastama ja kiirendama,“ ütles Urmas Lett.

Eesti teaduse ja hariduse andmeside optilise magistraalvõrgu kaasajastamise projekti rahastas SA Archimedes 546 250 euroga Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamise teekaardi alusel. Projekt valmib lõplikult 1. juunil 2019.

TalTechi ja EMÜ uus nutikas tööstuslabor pani teadlased ja tudengid suurest huvist kihama

Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) ja Eesti Maaülikooli (EMÜ) rajatud nutika teadus- ja arendustegevuse virtuaalne üksus ehk Smart Industry Centre (SmartIC) ühendab Eestiga Euroopa ülikoolide seadmeid ja oskusteavet. Projekti abil soetatud 3D metalliprinter ja kompuutertomograaf võimaldavad virtuaalreaalsuse abil distantsilt toota ja uurida vajalikke materjale.

Nutika tootmise tuumiktaristu SmartIC projektijuhi professor Tauno Otto sõnul tekkis vajadus projekti järele tulenevalt Eesti majanduse ja tööstuse hetkeseisust, mis vajas suuremat lisaväärtust loovat kõrgtehnoloogilist tootmist.

„Me leidsime lahenduse – soetasime TalTechi 3D printerid ja Eesti Maaülikooli kompuutertomograafi ning saame nende ressursse ühendada liitreaalsuse laboris loodud virtuaalsete keskkondadega ehk digitaalsete kaksikutega. See tähendab, et nii Eestis kui ka piiri taga asuvaid asuvaid teadusseadmeid saab juhtida distantsilt ning seeläbi kasutada investeeringuid optimaalsemalt ,“ selgitas Otto.

Professor Tauno Otto 3D metalliprinteriga / Foto: Mattias Jõesaar

Professor Tauno Otto 3D metalliprinteriga / Foto: Mattias Jõesaar

„Eesti valdavalt väikeste ja keskmiste ettevõtete probleem seisneb selles, et me võime küll osta endale väga hea seadme, kuid oskusteavet sisse osta on liiga kallis. Lähemas tulevikus saab insener virtuaalmaailma siseneda kodukontorist, et pakkuda oma oskuseid,” märkis SmartICi projektijuht.

Tänu tipptehnikale on tõusnud rahvusvaheline huvi. Nii õnnestus TalTechl just tänu soetatud laborile Eestisse meelitada tippteadlasi väljastpoolt Eestit. Näiteks 2018. aasta augustis asus TalTachi laboris tööle Norrast tulnud 3D printimisega tegelev professor.

Lisaks norrakatele on koostööst huvitatud paljud teised Euroopa ülikoolid. TalTechi eesmärk on võrgustikku lisada võimalikult palju uusi seadmeid. Nendega oleks võimalik distantsilt teha vajalikke tooteid ja uuringuid, arendada tehnoloogiaseadmete digitaalseid kaksikuid ja edendada tootmise digitaliseerimist.

Labor võimaldab juhtida seadmeid ka väljaspool Eestit / Foto: Mattias Jõesaar

Labor võimaldab juhtida seadmeid ka väljaspool Eestit / Foto: Mattias Jõesaar

„Sarnaste seadmete soetamisel on nii teaduslaborites kui tööstuses palju dubleerimist. Me praegu kaardistame koos Saksamaa ja Skandinaavia ülikoolidega tehnoloogiaseadmeid, mis on sarnased ja mida saaks ühendada võrgustikku,” rääkis professor Otto taristute hetkeseisust.

“Ressursside võimalikult optimaalseks kasutamiseks on tarvis kahte tegevust – kaugjuhtimist digitaalsete kaksikute kaudu ning info kogumist tööstusliku asjade interneti abil,” lisas Tauno Otto.

Kuidas taristu töötab?

Laboris on kombineeritud reaalne ja virtuaalne keskkond. Laborite füüsiline keskkond on digitaliseeritud ja arvutist näeb pilti selle digitaalsest kaksikust, mida kuvatakse virtuaalreaalsusprillidesse. Kui panna virtuaalreaalsusprillid ette, saab anda juhiseid, mida seadmega teha: vajutada juhtpaneelide nuppe ja end lähemale või kaugemale suumida. Prillidel on ees kaamera, mille pilt edastatakse vajadusel teadusgrupi liikmetele kasvõi teises linnas asuvasse laborisse.

„Meie viimane eksperiment oli Itaalia Teaduste Akadeemia Automatiseerimise Instituudiga. Nemad juhtisid oma Itaalia keskusest läbi virtuaalreaalsuse meie TalTechi labori tehnoloogiaseadmeid. Ja see toimis!“ kirjeldas professor Otto laborite igapäevatööd.

Eesti Maaülikoolis asub kompuutertomograaf, millega on võimalik vaadata läbi metalli, et näha selle struktuuri.

Professor Tauno Otto nutika labori seadmeid tutvustamas / Foto: Mattias Jõesaar

Professor Tauno Otto nutika labori seadmeid tutvustamas / Foto: Mattias Jõesaar

„Kui me midagi 3D-prindime, siis me ise oma toote sisse ei näe. Tartus olevad seadmed võimaldavad saata meile 3D prinditud metalltoodete sisestruktuuri analüüsid ja nii saame kihtlisandustehnoloogia jaoks sobivate uute sulamite mudeleid arendada,“ tutvustas Otto.

Taristu juurde loodud teadusgrupis töötab kokku juba 40 inimest ja TalTechi tudengitel on uue tehnoloogia vastu huvi suur. SmartIC taristu abil saavad nad teadusprojektides proovida ning katsetada, millised digitaliseerimise töövahendid vahendid on tööstuses kasutusel.

Need on enamasti nutikad vahendid, mis võimaldavad traditsioonilist inseneritööd ideest prototüübini kiirendada. Optimeeritud ja 3D prinditud ülikerge jahutusradiaator andis näiteks tudengivormeli meeskonnale vajaliku kaalusäästu, võimaldas seda piisava jäikuse tõttu kasutada ühtlasi kerepaneelina ning samas jahutas akumoodulit paremini.

Nutika tootmise tuumiktaristu ehk Smart Industry Centre (SmartIC) projekt valmib 30. juunil 2019. See maksab kokku ligi 1,68 miljonit eurot, millest ligi 1,6 miljonit eurot rahastas SA Archimedes Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamise teekaardi alusel.

Mattias Jõesaar
Kommunikatsioonispetsialist
SA Archimedes
mattias.joesaar@archimedes.ee

ASTRA toetuste maht ületas 58 miljoni euro piiri

SA Archimedese kõige mahukama struktuuritoetuse ASTRA (institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele) raames maksti nelja aasta jooksul välja üle 58 miljoni euro. ASTRA projektidest rahastati kokku 27 projekti, millest seitse olid uued õppehooned.

2014-2020. aastal valmivatest ASTRA projektidest on tänaseks lõppenud kaks. Üheks neist on TalTechi projekt VÕSA ehk „Virtuaalsete õpiruumide ja simulatsioonikeskkonna loomine ja juurutamine“, mille toetuse maht oli suurem kui 300 000 eurot.

VÕSA projektijuhi Aivar Kurreli sõnul on virtuaalsed õpiruumid hästi vastu võetud ja kinnitas, et neid kasutatakse aktiivselt erinevates IT õppekavades.

“Virtuaalseid õpiruume saab igal ajal vajadusel juurde luua, see tähendab, et õpiruumide maht võib ajas muutuda,” ütles Kurrel.

011-ITee

Uus õpikeskkond koosneb riistvarast, kaugtöölabori tarkvarast ja sellele ehitatud õpiruumidest. See võimaldab õppeainete raames luua erinevaid realistlikke simulatsioone ning aitab tudengitel sooritada ettevõtluspraktikat.

“Õpiruumide kasutamine on oluline ühelt poolt õppejõule, sest tagab üliõpilastelt õppeaines omandatu tagasiside saamisel efektiivsuse, kui õppeaine kursust võtab ca 150-400 tudengit. Teiselt poolt õpiruumide loomine tudengite poolt õppejõu juhendamisel annab võimaluse omandada praktilisi oskusi, mida tulevikus kasutada mõnes muus olukorras,“ lisas Kurrel.

Ülejäänud 25 ASTRA projekti osas viidi sel aastal läbi vahehindamised. Kõik projektid said ASTRA juhtkomisjonilt positiivse hinnangu ning eesmärkide täitmine jätkub samas mahus.

ASTRA meetme tegevuste kogumaksumus on 132,5 miljonit eurot ehk kõrgkoolidel ja teadus- ja arendusasutustel on võimalik saada veel üle 73 miljoni euro.

Suurimate projektide tulemusel valmivad teiste seas Eesti Kunstiakadeemia visuaal- ja ruumikultuuri õppe- ja teaduskeskus EKA LOOVKÄRG, Sisekaitsekadeemia õppehoone ning Tartu Ülikooli IT keskus.

Lisainfo:
Mattias Jõesaar
Kommunikatsioonispetsialist
Sihtasutus Archimedes
Tel. 513 6709
e-mail: mattias.joesaar@archimedes.ee

NUTIKAS IV taotlusvooru infopäevad taotlejatele

Sihtasutus Archimedes avab tegevuse “Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades” ehk NUTIKAS IV taotlusvooru.

 

Infopäevadel tehtud esitlustele saad ligi siit.

///

Infopäevad taotlejatele toimuvad 25. ja 27. veebruaril Tartus ja Tallinnas

Infopäevad toimuvad:

  • 25.02 Tartus, hotellis London kell 13:00-16:00
  • 27.02 Tallinnas, hotellis Nordic Hotel Forum kell 10:00-13:00.

Teemad:

  • Sissejuhatus (Mariann Saaliste, Haridus- ja Teadusministeerium)
  • Määruse tutvustus (Tea Tassa, Sihtasutus Archimedes)
  • Arendusplaan. Rakendusuuring vs Tootearendus – mis on mis? (Viktor Muuli, Sihtasutus Eesti Teadusagentuur)
  • Äriplaan. Abikõlblikud kulud. Riigiabist projektides (Urve Vool, Sihtasutus Archimedes)
  • Hindamisjuhendi tutvustus (Tea Tassa, Sihtasutus Archimedes)

Infopäevi korraldab Sihtasutus Archimedes koostöös SA Eesti Teadusagentuuri ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Tegevust toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.


Täiendav informatsioon: Tea Tassa, tea.tassa@archimedes.ee, tel 730 0396.

NUTIKAS taotluste esitamise tähtaeg pikenes 31. jaanuarini

Sihtasutus Archimedes pikendab tegevuse “Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades” rakendamiseks struktuuritoetuse andmisel III taotlusvooru taotluste esitamise tähtaega.

Toetust saab taotleda kuni 31. jaanuarini 2019. a või taotlusvooru kogumahu ületamiseni.
Taotlusvooru toetuse maht on kuni 15 000 000 eurot.
Meetme tegevuse määrus on avaldatud Riigi Teatajas (RT I, 29.12.2016, 11).

Täpsem informatsioon ja taotlemiseks vajalikud dokumendid: www.archimedes.ee/nutikas

Lisateave ja nõustamine: Tea Tassa, tea.tassa@archimedes.ee, tel 730 0396